Sõja 65. päev: Kiievile korraldatud rünnaku sihtmärk oli raketitehas

{{1651200840000 | amCalendar}}
Ruska Lozovast Harkivisse evakueerujad.
Ruska Lozovast Harkivisse evakueerujad. Autor/allikas: SCANPIX/AP Photo/Felipe Dana

Neljapäeva õhtul Kiievile tulistatud Vene rakettide sihtmärk oli tõenäoliselt Artemi tehas, kus valmistatakse põhiliselt rakette ja raketisüsteeme. Briti luure hinnangul on venelaste peamine eesmärk Donbassi vallutamine.

Oluline 29. aprillil kell 23.05:

- USA õpetab Saksamaal Ukraina sõjaväelasi välja;

- Venemaa raketirünnaku tõenäoline sihtmärk Kiievis oli Artemi relvatehas;

- Suurbritannia sõjanduseksperdi hinnangul varisevad Vene väed Donbassis juba mõne nädala jooksul kokku; 

- Kiievi võimud kutsuvad linna naasnud elanikke kasutama erasõidukite asemel ühistransporti, et hoida kütust sõjaväe jaoks;

- Suurbritannia saadab uurijad sõjakuritegude kohta tõendeid koguma;

- Volodõmõr Zelenski nimetas Kiievile korraldatud rünnakut ÜRO häbistamiseks ja nõuab sellele karmi vastust;

- ÜRO peasekretär Antonio Guterres tunnistas, et julgeolekunõukogu on oma töös ebaõnnestunud;

- Briti luure andmetel on venelaste peamine eesmärk pidada lahinguid Donbassis, kuid nende edu on tagasihoidlik;

- aatomienergia agentuur uurib intsidenti, kus väidetavalt lendas Vene rakett üle Ukraina tuumajaama;

- USA kongress kinnitas meetme, mis lihtsustab abiandmist Ukrainale;

- Vene väed oleksid sõja algul president Zelenski ja ta pere peaaegu tabanud, selgub värskest ajakirja Time artiklist.

USA õpetab Saksamaal Ukraina sõjaväelasi välja

USA kaitseministeeriumi teatel on USA alustanud Ukraina relvajõudude täiendavat väljaõpe Saksamaal.

"Need jõupingutused põhinevad esmasel suurtükiväe väljaõppel, mida Ukraina väed on mujal juba saanud, ning hõlmavad ka radarisüsteemide ja soomusmasinate alast koolitust, millest teatati hiljuti osana julgeolekuabipakettidest," ütles Pentagoni pressiesindaja John Kirby pressikonverentsil.

Kirby lisas, et Saksamaa on üks umbes kolmest paigast, mida USA ukrainlaste väljaõpetamiseks väljaspool Ukrainat kasutab. Ta ei avaldanud aga, mis need teised paigad on.

Pressiesindaja ütles ka, et suurema osa väljaõppest viib läbi Florida rahvuskaart, kes oli ukrainlasi koolitanud enne, kui nad veebruaris Venemaa sissetungi eel Ukrainast välja viidi.

"Meile öeldi, et nende Florida rahvuskaardi liikmete hiljutine taasühinemine Ukraina kolleegidega oli emotsionaalne kohtumine, arvestades tugevaid sidemeid, mis tekkisid koos elades ja koos töötades enne veebruaris ajutist lahkuminekut," ütles Kirby.

Briti sõjandusekspert: Vene väed varisevad nädalate jooksul kokku

Suurbritannia sõjanduseksperdi Mike Martini hinnangul on Venemaa rünnak Donbassis justkui soiku jäänud ning võitlus piirkonna pärast saab kahe kuni nelja nädala pärast läbi, kirjutab BBC.

"Põhimõtteliselt saavad venelastel sõjaväelased otsa ja ukrainlased alustavad vasturünnakuid," ütles Londoni ülikooli Kingi kolledži kaastöötaja.

Tema hinnangul on Vene väed raisanud ära oma ainsa võimaluse Donbass ära võtta.

"Nad tõmbasid kõik need purustatud üksused Kiievist välja ja üritasid neid seejärel ida pool lahinguteks taastada. Aga nad olid Ukraina pealinna pärast peetud lahingutest kahjustatud ning Venemaal ei õnnestunud neid üles ehitada ja julget manöövrit teha," selgitas Martin.

Martini sõnul on sõjas toimunud suur strateegiline nihe ning Ühendkuningriik on teatanud, et tema eesmärk on puhastada Ukraina Venemaa vägedest, sealhulgas Krimm.

Tema hinnangul eksib Briti välisminister Liz Truss, kui arvab, et see võtaks aega kümme aastat. "Vene väed kukuvad enne kokku ja me näeme riigipööret," lisas ta.

Suurbritannia saadab uurijad sõjakuritegude kohta tõendeid koguma

Suurbritannia saadab Ukrainasse uurimismeeskonna, et aidata koguda tõendeid sõjakuritegude kohta.

Meeskonnas on spetsialistid, kes uurivad seksuaalkuritegusid. Venemaa on sõjakuritegusid eitanud.

"Tahame näha, et õiglus oleks ukrainlastele tagatud. Oleme näinud kohutavad sõjakuritegusid, vägistamist ja seksuaalvägivalda," rääkis Suurbritannia välisminister Liz Truss.

"Saadame meeskonna maikuus. Nad töötavad koos Ukraina võimudega. Eesmärk on koguda ulatuslikku tõendusmaterjali, tunnistajate ütlusi, kriminalistika materjali, videoid. Kasutame ka Briti luuret, et aidata luua seoseid rindel toimuva ja Venemaa võimudega, sest see on tähtis, et kõik käsuahelas oleksid vastutusele võetud," selgitas minister.

Kiievi võimud kutsuvad elanikke üles jätma mootorikütust sõjaväe jaoks

Kiievi võimud kutsuvad inimesi üles mitte kasutama oma sõidukeid, et hoida kütust sõjaväemasinatele.

"Kiievlased, kui te olete naasnud pealinna, palun kasutage võimalusel ühistransporti. Need, kes on väljaspool Kiievit ohututes paikades, palun oodake naasmisega," sõnas Kiievi linnapea asetäitja Mõkola Povoroznõk ja lisas, et võimud seisavad Ukraina sõjaväe ja kaitsjate vajaduste eest.

Povoroznõki sõnul ei ole linnas probleeme ühistranspordivõrguga, mis pidevalt laienes, et tagada transporditeenus pealinna naasvatele elanikele.

Ukraina võimud on ka kutsunud võime üles mitte veel Kiievisse naasma, kuna seal on jätkuvalt raketirünnakute oht.

Ministeerium: Ukraina võttis tagasi kontrolli Harkivi lähedases külas

Ukraina kaitseministeeriumi teatel võtsid Ukraina eriväed tagasi Harkivi linna lähistel asuva Ruska Lozova küla.

Küla asub umbes 40 kilomeetri kaugusel Venemaa piirist.

Harkiv on olnud Venemaa invasioonist alates intensiivse pommitamise all.

Briti luure: Venemaa peamine huvi on Donbass

Briti luure hinnangul on Donbassi üle peetavad lahingud praegu Venemaa peamine strateegiline huvi Ukrainas. Eesmärk on saavutada kontroll Donetski ja Luhanski oblasti üle.

Kõige tulisem lahingutegevus toimub Lõssõtšanski ja Sjeverodonetski ümbruses, samuti on venelased püüdnud liikuda Izjumist lõunasse Slovjanski poole, teatas Suurbritannia kaitseministeerium.

"Ukraina tugeva vastupanu tõttu on venelaste territoriaalne edu piiratud ja senised saavutused on tulnud Vene vägedele märkimisväärsete kaotustega," seisab teates.

Ukraina sõdurid Autor/allikas: SCANPIX/AFP/YASUYOSHI CHIBA

Venemaa väed pommitasid Ida-Ukrainas tähtsat raudteesõlme

Telekanali CNN teatel on näha, kuidas Donetski oblastis Slovjanskist mõned kilomeetrid eemal asuvas Lõmani linnas põlevad rongivagunid. 

"Venelased üritasid edeneda Harkivi oblastist Lõmani suunas ja teha kõik võimaliku, et saada otsetee Slovjanskisse, Kramatorskisse," ütles Donetski oblasti sõjaväeadministratsiooni juht. 

Donetski võimude teatel on Lõmani linn endiselt Ukraina relvajõudude kontrolli all. 

Ukraina: Venemaa kasutas Donbassi piirkonnas fosforpomme

"Venemaa väed kasutasid Solovjove küla juures fosforlahingumoona," ütles Donetski sõjaväeadministratsiooni juht. 

Fosfori kasutamine süüterelvana tsiviilisikute läheduses on ebaseaduslik, vahendas BBC. 

Donetski võimude teatel ründasid Venemaa väed öösel raketiheitjaga Grad ka Avdiivka asualt, millele järgnes õhurünnak. 

Ukraina plaanib reedel operatsiooni tsiviilisikute evakueerimiseks Azovstali terasetehasest

"Ukraina loodab täna evakueerida tsiviilisikud ümberpiiratud sadamalinnas Mariupolis asuvast hiiglaslikust Azovstali terasetehasest," teatas reedel Ukraina presidendi kantselei.

"Täna on planeeritud operatsioon, et saada tsiviilisikud tehasest välja," vahendas uudisteagentuur Reuters president Volodomõr Zelenski sõnavõttu. 

ÜRO peasekretär Antonio Guterres arutas neljapäeval Zelenskiga tsiviilisikute evakueerimist. 

Venemaa president Vladimir Putin nõustus väidetavalt teisipäeval kaasama tehasest inimeste evakueerimise operatsiooni ÜRO ja Punase Risti, vahendas BBC. 

Kiiev: Vene väed jätkavad Ukraina vägede pommitamist kogu Donbassi rindejoonel

Ukraina armee peastaabi teatel jätkab Venemaa Donetski ja Luhanski piirkondades "kogu rindejoonel" Ukraina vägede pommitamist. 

"Samuti üritavad Venemaa väed mõningates piirkondades anda õhulööke," märkis peastaap. 

Harkivi oblastis asuvast Izjumi piirkonnast on saanud Venemaa vägede koondumispaik. Kiievi teatel pole Venemaa selles piirkonnas viimaste tundide jooksul ründeoperatsioone teinud, vahendas CNN. 

"Põhitöö oli suunatud luurele, et välja selgitada Ukraina üksuste kaitsepositsioonid ja neid rünnata siis suurtükitulega," teatas peastaap. 

Vene raketid tabasid 25-korruselist elumaja

Kiievi linnapea Vitali Klõtško ütles reedel, et üks inimene sai surma pärast Venemaa raketirünnakut.

Kiievi raketirünnakus hukkus Raadio Vaba Euroopa ajakirjanik. Raadio teatel oli ajakirjanik Vera Gõrõtš kodus, kui rakett tabas tema hoonet, vahendas BBC. 

Venemaa raketirünnaku sihtmärk Kiievis paistab olevat Artemi kaitsetehas, nagu nimetab seda Guardian. Raketid tabasid elumaja, mis asub täpselt tehase sissepääsu kõrval. Tehas oli rünnaku ajal tühi, kinnitas väljaande ajakirjanik. Inimesed evakueeriti sealt juba enne Venemaa sissetungi.

Pole selge, kas tehas ka tegelikult pihta sai, kuid üks rakett tabas 25-korruselist elumaja, teatasid Ukraina ametnikud. Rünnakus sai vigastada vähemalt 10 inimest. Kiievi linnapea Vitali Klõtško ütles, et plahvatused tabasid Ševtšenkivskõi linnaosa keskust ning kolm inimest viidi haiglasse.

Guardianiga kõnelenud kohalikud olid rünnakust šokis. "Olime kodus, kui hoonet pommitati," ütles Maksõm Maksõmov. "Kuulsime esimest rünnakut. Ja siis tabas hoonet teine rakett. Me ei tea, kas keegi sai surma."

Plahvatuse laine tõttu pikali kukkunud Andrei ütles, et majas ei olnud kõik korterid valmis. "Me ei tea, kui palju inimesi selles majas elas, võib-olla 20–30."

Tulekahju Kiievi elumajas pärast Vene raketirünnakut. Autor/allikas: SCANPIX/AP Photo/Emilio Morenatti

Zelenski: Venemaa juhtkond häbistas ÜRO-d

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles oma neljapäeva hilisõhtuses pöördumises, et Kiievile korraldatud rünnak näitab, et ukrainlased ei tohi valvsust kaotada.

"Moskva väitis, et nad on peatanud Mariupoli pommitamise, kuid see jätkub. Mariupoli tulistamine ei lõppenud ka siis, kui ÜRO peasekretär oli Moskvas. Ning täna (neljapäeval – toim), kohe pärast meie kõnelusi Kiievis lendas linna viis Vene raketti," rääkis Zelenski.

Tema sõnul kõneleb see selgelt, milline on Venemaa tegelik suhtumine rahvusvahelistesse institutsioonidesse. Zelenski märkis, et Venemaa juhtkond püüdis häbistada ÜRO-d ja kõike seda, mida see organisatsioon esindab. "Seega vajab rünnak tugevat vastust," rõhutas president.

Tulekahjud Kiievis pärast neljapäevast raketirünnakut. Autor/allikas: SCANPIX/AP Photo/Efrem Lukatsky

ÜRO peasekretär tunnistas, et julgeoleknõukogu on ebaõnnestunud

ÜRO peasekretär Antonio Guterres kritiseeris oma visiidil Kiievisse ÜRO julgeolekunõukogu. Koos president Zelenskiga antud pressikonverentsil tunnistas Guterres, et nõukogu ei suutnud Ukraina sõda ära hoida ega seda lõpetada.

"Ütlen selgelt: julgeolekunõukogu ebaõnnestus ega teinud kõike oma võimuses olevat, et seda sõda ennetada ja lõpetada. See valmistab suurt pettumust, frustratsiooni ja viha," sõnas Guterres.

Ta lubas, et suurendab jõupingutusi laiendada nõukogu antavat rahalist abi 100 miljonile dollarile kuus.

15-liikmelise ÜRO julgeolekunõukogu ülesanne on tagada ülemaailmne rahu ja julgeolek. Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse on nõukogu tegevusetust karmilt kritiseeritud.

USA kongress laiendas Lendliisi programmi Ukrainale abi andmiseks

USA kongress kinnitas meetme, mis laiendab teise maailmasõja aegset abiandmisprogrammi, et saata relvaabi Ukrainale.

Nn Lendliisi programmi laiendus läbis neljapäeval kongressis hääletuse häältega 417-10 ning läheb nüüd Valgesse Majja president Joe Bidenile allkirjastamiseks, et sellest saaks seadus. Eelnõu on töös olnud, kuid seda tutvustati esimest korda jaanuaris osana USA heidutuspoliitikast Venemaa suunal.

Meede uuendab 1941. aastal vastu võetud seadust, mille eesmärk oli aidata liitlastel võidelda Natsi-Saksamaa vastu. Lend-Lease'i programmiga volitas kongress toona presidenti osutama ainelist abi igale riigile, mille kaitset president peab oluliseks USA enda kaitse seisukohast.

Nüüdne seaduseelnõu annab Bideni administratsioonile suurema mänguruumi sõjavarustuse saatmiseks Ukrainasse ja selle naabruses olevatele USA liitlastele Ida-Euroopas.

Administratsioon teatas neljapäeval, et palub kongressilt veel 30 miljardi dollari jagu sõjalist ja humanitaarabi, mida saata ukrainlastele. Märtsis kiitis kongress heaks 14 miljardi dollari suuruse abipaketi.

Volodõmõr Zelenski tänas Ameerika Ühendriike abi eest.

"See tugi USA-lt on vajalik. Koos saame kindlasti lõpetada Venemaa agressiooni ja kindlalt kaitsta vabadust Euroopas," ütles Zelenski.

Pseudoreferendumid takistavad läbirääkimisi

Võimalikud pseuforeferendumid Venemaa okupeeritud aladel Ukrainas raskendavad riikidevahelisi läbirääkimisi, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

President kinnitas, et kui mõni selline referendum tehakse, siis Ukraina ega ka muu maailm neid ei tunnusta, samuti raskendavad need edasisi rahuläbirääkimisi.

"Ei ole võimalik jõuga annekteerida osa meie territooriumist. See (pseudoreferendum – toim) ei too kaasa muud, kui raskendab igasuguseid läbirääkimisi," sõnas Zelenski.

IAEA uurib Ukraina tuumajaamaga seotud intsidenti

Rahvusvaheline aatomienergia agentuur IAEA uurib teadet, et rakett lendas otse Lõuna-Ukraina tuumaelektrijaama kohal. Kui see vastab tõele, on tegu äärmiselt tõsise juhtumiga, teatas agentuur.

IAEA peadirektor Rafael Grossi ütles, et Kiiev tegi agentuurile neljapäeval ametliku teate, et rakett lendas üle Pivdennoukrajinski tuumajaama 16. aprillil. Jaam asub Mõkolajivi oblastis Južnoukrajinski linna lähedal Kiievist 350 km lõunas. Väidetavalt jäi rakett jaama juures asuva videokaamera vaatevälja.

"Kui selline rakett oleks teelt kõrvale kaldunud, oleks sellel võinud olla tõsine mõju tuumaelektrijaama terviklikkusele ja oleks võinud viia tuumaõnnetuseni," ütles Grossi avalduses.

Ta ei täpsustanud, kes raketi välja tulistas, kuid Kiiev on varem süüdistanud Moskvat rakettide lennutamises üle tuumajaamade.

Vene väed oleksid Zelenski peaaegu tabanud

Ajakirjale Time antud intervjuus rääkis Ukraina president, kuidas sõja esimeste tundide jooksul oleksid Vene väed tema ja ta pere peaaegu üles leidnud.

Ajakirjanik Simon Shuster veetis intervjuu tegemise ajal aprillis kaks nädalat presidendi elukompleksis Kiievis. Ta kirjutab, et sõja esimesel päeval üritasid ametnikud hooneid sulgeda kõigega, mis nad leidsid, samal ajal kui Ukraina väed võitlesid tänavatel venelastega.

"Sõja esimestel tundidel oleksid Vene väed minutite jooksul leidnud tema ja ta pere, tulevahetus kõlas juba tema kabineti ruumides," seisab artiklis. Sõjavägi teavitas Zelenskit, et Venemaa rünnakrühmad olid maandunud Kiievis eesmärgiga president ja ta pere kas vangi võtta või tappa.

"Kui öö saabus sel esimesel õhtul, algas tulevahetus valitsuskvartali ümbruses. Kompleksis sees panid valvurid tuled kustu ning tõid Zelenskile ja ta abidele kuulivestid ja automaadid. Ainult mõni neist teadis, kuidas relvi kasutada," kirjutab Shuster.

Vene väed üritasid kahel korral kompleksi rünnata, ütles presidendi nõunik ja endine luuretöötaja Oleksi Arestovitš. Zelenski sõnul olid tema naine ja lapsed sel ajal veel seal.

Ameeriklased pakkusid, et evakueerivad presidendi ja tema meeskonna ning aitavad valitsuse üles seada eksiilis, tõenäoliselt Ida-Poolas. Nendega telefoni teel vesteldes ütles Zelenski: "Ma vajan laskemoona, mitte küüti."

Nüüd, kaks kuud hiljem, rääkis president, et ta on sellise julmusega silmitsi seistes vanemaks jäänud.

"Olen vanemaks jäänud nendest teadmistest, mida ma pole kunagi soovinud. See on teadmine hukkunud inimeste arvust ja piinamistest, mida Vene sõdurid on korraldanud... Ausalt öeldes pole mul kunagi olnud eesmärki selliseid teadmisi omandada."

Ukraina hinnang Venemaa kaotustele

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas reedel tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 23 300;

- tankid 986;

- jalaväe lahingumasinad 2418;

- lennukid 189;

- kopterid 155;

- autod ja muud sõidukid umbes 1695;

- laevad / paadid 8

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: