Oluline 28. aprillil kell 22.10:

- Venemaa tulistas Kiievisse kaks tiibraketti;

- ÜRO peasekretär Antonio Guterres ütles, et töötab selle nimel, et aidata evakueerida juba reedel Vene vägede vallutatud Maripolis terasetehase territooriumile lõksu jäänud ukrainlased;

- Venemaa riiklik uudisteagentuur TASS teatas kohalikele võimudele viidates, et Ukrainaga piirnevas Belgorodi oblasti pealinnas seati sisse neljapäeva varahommikul õhukaitse;

- Ukraina üksustel on legaalne õigus rünnata Vene vägede logistikakanaleid, ütles Ühendkuningriigi kaitseminister Ben Wallace;

- Ukraina vägede peastaabi teatel jätkab Venemaa aktiivset sõjategevust Ukraina idaosas, et kehtestada täielik kontroll Donetski ja Luhanski oblasti üle ning säilitada maakoridor ajutiselt okupeeritud Krimmiga;  

- Ukraina idaosas kestvad vihmasajud ning Ukraina üksuste südi vastupanu takistavad Vene vägedel kiiret edasiliikumist, vahendas BBC lääneriikide diplomaatidele edastatud ekspertide hinnangut;  

- Vene vägede valduses olevas Hersoni linnas tabas Ukraina raketilöök sealset teletorni. Plahvatuste tõttu katkes Vene telekanalite edastamine piirkonnas;  

- USA kaitseministeeriumi esindaja sõnul on rohkem kui pooled 90 Ukrainale saadetavast haubitsast riiki kohale jõudnud ning nende kasutamiseks antakse Ukraina sõjaväelastele Ameerika Ühendriikides väljaõpet;  

- Ühendkuningriigi välisminister Liz Truss paljastas seni kõige selgemalt oma riigi eesmärgi, kui ütles, et Vene väed tuleb tervest Ukrainast välja tõrjuda. Ta kutsus tugevdama ka teiste Venemaast ohustatud riikide kaitsevõimet;

- Kanada parlament võttis kolmapäeval ühehäälselt vastu otsuse, milles nimetatakse Venemaa tegevust Ukrainas genotsiidiks;

- Vene valitsusega seotud häkkerid on korraldanud pärast Venemaa sõjaväe sissetungi Ukrainasse selle riigi vastu 37 küberrünnakut ning näha on häkkerite ja Vene armee koostööd, teatas USA tarkvaraettevõte Microsoft;

- Ukraina kaitsejõudude neljapäeval avaldatud hinnangus Venemaa senistele sõjakaotustele kasvas kahjutuks tehtud sõjaväelaste arv ööpäevaga 400 võrra, jõudes 22 800-ni;  

- Vene president Vladimir Putin hoiatas kolmapäeval lääneriike sekkumast Venemaa algatatud sõtta Ukrainas, ähvardades neid välkkiire löögiga.

USA kaitseametnik: Venemaa armee edasiliikumine Donbassis on aeglane

"USA hinnangul liigub Venemaa armee Donbassis edasi aeglaselt, osaliselt Ukraina armee vastupanu ja samuti ka logistikaprobleemide tõttu, "ütles ametnik. 

Ametniku sõnul on Venemaal praegu Ukrainas 92 taktikalist pataljonigruppi (BTG). Eelmisel nädalal oli neid 85, vahendas CNN. 

Ametniku sõnul teeb Venemaa mõningaid edusamme Izjumi linna ida- ja lõunaosas, kuid seisab seal silmitsi Ukraina vägede ägeda vastupanuga. 

Ametniku sõnul paigutab Venemaa Mariupoli juurest vägesid ümber loodesse Zaporižžja suunas. Tema sõnul pole Mariupol jätkuvalt täielikult Venemaa vägede valduses. 

Ametniku kasutab Moskva Ukrainas üha rohkem ajateenijaid. 

"Ajateenijatel on alguses Venemaa propaganda tõttu hea võitlusvaim. Pärast lahingusse minemist nende võitlusvaim aga väheneb," ütles ametnik

Biden palub kongressil kinnitada 20 miljardi dollari suurune sõjaline abi Ukrainale

USA president Joe Biden palub kongressil kinnitada veel 8,5 miljardit majandusabi Kiievile ja 3 miljardit humanitaarabiks, vahendas The Guardian. 

Uus sõjaline abi, mida USA rahastab hõlmab uusi suurtükke, soomusmasinaid, tankitõrjerakette ja õhutõrjesüsteeme. Samuti plaanib USA jagada rohkem luureandmeid ja suurendada Ukraina võimet toota laskemoona. 

Venelased ründasid Kiievit kahe tiibraketiga

Ukraina pealinnas Kiievis oli kuulda kaht plahvatust, vahendas Reuters. Plahvatused toimusid peagi pärast seda, kui Kiievis lõppesid kõnelused Volodomõr Zelenski ja ÜRO peasekretäri Antonio Guterrese vahel.

Kiievi võimude teatel oli tegu kahe Vene tiibraketiga. Üks rünnakutest tabas elumaja alumist korrust, vigastades vähemalt kolm inimest. See oli esimene taoline rünnak Ukraina pealinnale pärast aprilli keskpaika.

Kiievi linnapea Vitali Klitško ütles neljapäeva õhtul, et kolm vigastatut viidi haiglasse. Nende seisund ja täpsemad üksikasjad pole veel teada.

Pealtnägijad on kirjeldanud leekides hoonet ja õhku paiskuvat musta suitsu. Kohal on rohkelt politseinikke ja päästjaid.  

ÜRO peasekretär külastas Butšat

ÜRO peasekretär Antonio Guterres külastas neljapäeval sõjast laastatud Kiievi äärelinna Butšat. 

"See kohutav stsenaarium näitab, et tsiviilisikud maksavad alati kõrgeimat hinda. Nendes hoonetes elasid süütud inimesed ja nad maksid kõrgeimat hinda. 21. sajandil ei saa sõda kuidagi aktsepteerida," ütles Guterres. 

Guterres loodab Mariupolisse lõksu jäänud ukrainlased evakueerida

Guterres ütles usutluses Portugali meediale, et töö käib sadade Ukraina sõjaväelaste ja tsiviilisikute äratoomiseks Azovstali tehase territooriumilt ning selle all asuvatest maa-alustest punkritest.

"See on väga keeruline operatsioon," rääkis pärast Moskva külastamist ja president Vladimir Putiniga kohtumist Ukrainasse saabunud Guterres. "Putin nõustus sellega põhimõtteliselt ning nüüd on juba alustatud kohtumisi, et detailides kokku leppida," lisas ÜRO peasekretär.

"See operatsioon on eriliselt keeruline, kuna peame tegelema inimestega, kes ei ole oma kodudes või avalikus ruumis, vaid inimestega, kes asuvad punkrites, tõeliselt enneolematutes tingimustes," rääkis Guterres.

Azovstali tehases on umbes 500 haavatud võitlejat

Nädal aega tagasi andis Putin korralduse Azovstali tehast enam mitte rünnata ning see ümber piirata. Sellest hoolimata on tehast pidevalt pommitatud. Azovi rügement on avalikkusele saatnud videolõigu sellest, milline näeb välja nende tehases asuv haigla pärast pommitabamust.

Azovi rügemendi asejuhi Svjatoslav Palamari sõnul on tehases umbes 500 haavatud sõdurit.

"Seal on enam kui 500 meest erinevate vigastustega: raskete, keskmiste, kergetega. Ja see on probleem, sest meil puuduvad tingimused nende raviks, tõeliselt keeruliste operatsioonide tegemiseks. Samuti on ravimid otsa saamas ja sidemed ja toit ja vesi," rääkis ta.

Palamar ei osanud öelda, kui palju tsiviilisikuid täpselt tehases on, kuid jutt käib tema sõnul kindlasti sadadest inimestest. Nendest peaks algama evakueerimine.

"See peaks toimuma samm-sammult. Esiteks tsiviilisikud, seejärel haavatud, siis tapetud, siis ülejäänud," ütles ta.

Azovi rügemendi asejuht rõhutas Reutersile antud intervjuus, kindlasti oleks evakueerimisel vaja kolmandat osapoolt, et Ukraina sõdurid ei satuks vangi, sest seal nad sandistatakse või tapetakse.

Venemaa poolt okupeeritud Ukraina lõunaosas hävis raudteesild

"Neljapäeval kohaliku aja järgi kell kaheksa hommikul "hävis ise" Jakmivka küla lähedal asuv raudteesild," ütles Odessa sõjaväeadministratsiooni pressiesindaja. 

Silla foto viitab sellele, et selle hävitamisel kasutati lõhkeainet, vahendas CNN. 

Sild ühendab Venemaa poolt okupeeritud Krimmi Melitopoli linnaga, mis on alates märtsi algusest olnud venelaste valduses. 

Belgorodis käivitati õhukaitse

Venemaa riikliku uudisteagentuuri TASS teatel seati sisse Ukrainaga piirnevas Belgorodi oblasti pealinnas neljapäeva varahommikul õhukaitse.

Belgorodi oblastiga külgnevad Ukraina Luhanski, Sumõ ja Harkivi oblastid.

Belgorodi oblastis on toimunud mitu teadmata põhjusel vallandunud tulekahju ja plahvatust.

Ukrainas 24. veebruaril sõjalist rünnakut alustanud Venemaa on süüdistanud Ukraina üksusi rünnakute korraldamises Belgorodis.

Briti kaitseminister: Ukrainal on õigus rünnata Vene vägede varustuskanaleid

Ukraina üksustel on legaalne õigus rünnata Vene vägede logistikakanaleid, ütles Ühendkuningriigi kaitseminister Ben Wallace.

"Kui Ukraina otsustab valida sihtmärgiks Vene armee logistikataristu, siis on see rahvusvahelise õiguse kohaselt legitiimne [otsus]," rääkis Wallace Briti ringhäälingu BBC telekanalis.

Samas lisas minister, et Ukraina vägedel ei ole hetkel selleks sobivat Briti relvastust, mistõttu on vähetõenäoline, et taolisteks rünnakuteks on kasutatud Ühendkuningriigi saadetud relvi.

"Me ei ole neile saatnud eriti palju kaugmaarelvi nagu nende armee neid kasutab," märkis Wallace.

Ukraina: Vene väed tõstavad tempot

Ukraina vägede peastaabi teatel jätkab Venemaa aktiivset sõjategevust Ukraina idaosas, et kehtestada täielik kontroll Donetski ja Luhanski oblasti üle ning säilitada maakoridor ajutiselt okupeeritud Krimmiga.

"Vaenlane tõstab ründeoperatsiooni tempot. Vene okupandid annavad praktiliselt igas suunas intensiivseid tulelööke. Kõige suurem on nende aktiivsus Slobožanski ja Donetski suunal," teatas peastaap.

Vene üksused keskenduvad peamiselt Izjumi suunale. Oma sealsete üksuste tugevdamiseks on Vene relvajõud täiendavalt Izjumi linna ümber paigutanud õhuväe ja varustusüksusi.

Ukraina lõunaosas koondavad Vene üksused oma jõu Hersonist Mõkolajivi ja Krõvõi Rihi suunda.

Eelneva 24 tunni jooksul tabasid Ukraina üksused kaheksat Vene õhusihtmärki: ühte lennukit ja tiibraketti  ning kuut operatiiv-taktikalist drooni.

Vaid Donetski ja Luhanski oblastis on viimase 24 tunni jooksul hävitatud viis tanki, üks suurtükiväesüsteem, 21 ühikut soomustehnikat, üks auto ja üks õhutõrjerajatis.

Vihmasajud takistavad Vene vägede edenemist

Ukraina idaosas kestvad vihmasajud takistavad Vene vägedel kiiret edasiliikumist, vahendas BBC lääneriikide diplomaatidele edastatud ekspertide hinnangut.

Nende väitel suurendab Venemaa oma üksuste arvu Donbassis, kuid ei suuda sellest hoolimata saavutada suuremat edu. "Kui nad satuvad vastamisi tõelise sõjalise takistusega, siis nad ei suuda Ukraina vastupanu ületada ning kannavad kaotusi," rääkis üks ametnik.

Samuti takistab Vene relvajõudude edasiliikumist vihm. "Venelastele ei meeldi vihm," rääkis üks ametnik BBC-le. Tema sõnul on Venemaal nõrk taktikaline luurevõime ning neid kimbutavad jätkuvalt logistilised raskused.

Vene üksused suudaksid tegutseda ka teede kõrval maastikul, kuid üllatuslikult ei soovi nad seda teha, rääkisid ametnikud.

Isegi kui Vene üksused piiravad Ukraina väed ümber, siis suudavad ukrainlased ootamatult kaua jätkata oma üksuste varustamist, lisasid nad ning tõid kõige ilmekama näitena Mariupoli linna, mille Vene üksused piirasid ümber juba mitu nädalat tagasi.

Ametnike sõnul on Ukraina üksused isegi neis piirkondades, mille Vene üksused on oma kontrolli alla saanud, näidanud üles märkimisväärset suutlikkust korraldada vasturünnakuid, tehes seda mõnikord nii kiiresti, et venelased on pidanud taganema.

Samuti on Vene vägede tagalas tegutsevad Ukraina eriüksused saanud ära kasutada Vene varustusteede haavatavust ning aidanud sellega Ukrainal aega võita, lisasid sõjalisest olukorrast ülevaate teinud ametnikud.

Rünnak Hersoni teletornile peatas Vene kanalite edastamise

Vene vägede valduses olevas Hersoni linnas tabas Ukraina raketilöök sealset teletorni. Plahvatuste tõttu katkes Vene telekanalite edastamine piirkonnas.

Linna keskuses oli kuulda mitut plahvatust, teatas Vene uudisteagentuur RIA. Selle korrespondendi sõnul toimusid plahvatused telekeskuse lähistel.

Ukraina meedia teatel katkes linnas pärast plahvatusi Vene telekanalite edastamine.

USA: üle poole meie saadetud haubitsatest on Ukrainasse jõudnud

USA kaitseministeeriumi esindaja sõnul rohkem kui pooled 90 Ukrainale saadetavast haubitsast riiki kohale jõudnud.

"Tänaseks on, ilma täpseid numbreid ütlemata, rohkem kui pooled haubitsad Ukrainas," ütles Pentagoni John Kirby kolmapäeval.

USA haubitsate kasutamiseks saavad praegu Ameerika Ühendriikides koolitust 50 Ukraina sõjaväelast, kes hakkavad Ukrainasse naastes oma relvavendi välja õpetama. Samas on USA-sse väljaõppele tulemas veel üks 50-liikmeline ukrainlaste rühm, märkis ta.

Ukraina: Vene väed viisid Mariupolist minema väärtuslikud eksponaadid

Mariupoli linnavolikogu teatas neljapäeval, et Venemaa väed on linna muuseumidest ära viinud rohkem kui kaks tuhat ainulaadset eksponaati. 

Linnavõimude teatel viisid venelased minema ka 1811. aasta evangeeliumi, mille Veneetsia trükikoda valmistas Mariupolis elavatele kreeklastele. 

Ametnike teatel viisid venelased eksponaadid Donetskisse. Mariupoli linnavõimud teatasid, et pöörduvad Interpoli poole. 

Saksamaa parlament kiitis ülekaalukalt heaks petitsiooni Ukraina toetamiseks

"Lisaks Venemaa laiaulatuslikule majanduslikule isolatsioonsile ja eemaldamisele rahvusvahelistest turgudest on Venemaa sissetungi peatamiseks kõige olulisem tõhusate relvade, sealhulgas raskerelvade tarnimise kiirendamine," seisis petitsioonis. 

Petitsiooni toetasid kolm koalitsioonierakonda ja opositsioonilised konservatiivid. Petitsiooni poolt hääletas 586 saadikut, vastu oli 100 ja seitse saadikut jäid erapooletuks, teatas Reuters. 

Briti välisminister: Vene väed tuleb kogu Ukrainast välja ajada

Ühendkuningriigi välisminister Liz Truss paljastas seni kõige selgemalt oma riigi eesmärgi, kui ütles, et Vene väed tuleb tervest Ukrainast välja tõrjuda.

See tähendab, et Ühendkuningriik näeks Vene vägede lahkumist mitte ainult veebruaris alanud sõja käigus okupeeritud aladelt, aga ka 2014. aastal annekteeritud Krimmist, tõdes Briti rahvusringhääling BBC.

Väljaande hinnangul on Trussi Londonis peetud kõnes esitatud seisukohad silmapaistvalt avalik seisukohavõtt ajal, kui lääneriigid alles arutavad selle üle, kuidas Ukraina sõda võiks lõppeda ning mida lääs sooviks näha pärast lahingute lõppemist.

Truss rääkis ka, et lääs peaks tegema rohkem, et tõrjuda Venemaa tulevasi võimalikke agressioone, eraldades rohkem kaitsekuludele ning kasutama oma majanduslikke mõjuvõimu Venemaa kõrvaldamiseks lääne turgudelt.

Ta rõhutas, et lääs ei peaks aitama tugevdada mitte ainult Ukraina, vaid ka teiste ohustatud riikide nagu Moldova ja Gruusia kaitsevõimet. Kui Venemaad saadab edu, tähendaks see kirjeldamatut häda üle terve Euroopa, ütles Truss. Ukraina võit on lääne jaoks "strateegiline imperatiiv", rõhutas Briti kaitseminister.  

Kanada parlament tunnistas Vene vägede tegevuse Ukrainas genotsiidiks

Kanada parlament võttis kolmapäeval ühehäälselt vastu otsuse, milles nimetatakse Venemaa tegevust Ukrainas genotsiidiks.

Kanada parlamendi otsuse kohaselt on Ukrainas selgelt ja küllaldaselt tõendeid süstemaatiliste ja massiliste inimsusevastaste sõjakuritegude kohta.

Ukrainas toimuvad tapatalgud on varem genotsiidiks kuulutanud ka Eesti ja Läti parlament. Sama hinnangu on toimuvale andnud ka USA ja Poola president, kuid paljud lääne liidrid nagu näiteks Prantsuse president Emmanuel Macron on sellisest hinnangust seni hoidunud.

Eelmisel aastal kuulutas Kanada parlament genotsiidiks ka kommunistliku Hiina võimude tegevus islamiusuliste uiguuride represseerimisel.

Rahvusvahelise õiguse kohaselt on genotsiid sihilik tegevus terve või osa rahvusliku, etnilise, rassilise või religioosse grupi hävitamiseks.

Microsoft: Vene häkkerid tegutsevad koostöös Venemaa relvajõududega

Vene valitsusega seotud küberkurjategijad on korraldanud pärast Venemaa sõjaväe sissetungi Ukrainasse selle riigi vastu 37 küberrünnakut ning näha on häkkerite ja Vene armee koostööd, teatas USA tarkvaraettevõte Microsoft.

Microsofti analüütikute sõnul algasid digirünnakud juba aasta enne sõjalist sissetungi ning need võisid olla ettevalmistuseks relvastatud invasioonile.

Häkkerite tegevus ning sõjalised operatsioonid on käinud käsikäes, keskendudes samadele sihtmärkidele, märkis Microsoft, kuid tunnistas, et pole teada, kas tegemist oli ühtse plaaniga või jagasid häkkerid lihtsalt riigiga samu eesmärke.

Ettevõte tõi näiteks, et 1. märtsil, kui Vene raketid tabasid Kiievi telekeskust ja -torni, toimus ka rünnak Ukraina meediaettevõtete vastu.

Kui aga Vene väed alustasid rünnakut Mariupolile, hakkasid ukrainlased saama e-kirju Vene organisatsioonidelt, kes väitsid enda olevat ukrainlased ja süüdistasid valitsust oma kodanike hülgamises.

Ukraina hinnang Venemaa kaotustele

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas teisipäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 22 800;

- tankid 970;

- jalaväe lahingumasinad 2389;

- lennukid 187;

- kopterid 155;

- suurtükisüsteemid 431;

- õhutõrjesüsteemid 72;

- mobiilsed raketisüsteemid (MLRS) 151;

- operatiiv-taktikalised droonid 215;

- autod ja muud sõidukid umbes 1688;

- kütuseveokid 76;

- laevad / paadid 8;

- eritehnika 31.

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.

Putin hoiatas läänt Ukrainat abistamast

Vene president Vladimir Putin hoiatas kolmapäeval lääneriike sekkumast Venemaa algatatud sõtta Ukrainas.

"Kui keegi kavatseb sekkuda toimuvasse väljastpoolt ja tekitada Venemaale strateegilise ohu, mis on meie jaoks vastuvõetamatu, siis peavad nad teadma, et meie kättemakslöögid saavad olema välkkiired," rääkis Putin kolmapäeval Peterburi linnavolikogus peetud kõnes.

"Meil on selleks kõik vahendid, ka sellised, millega keegi teine ei saa uhkustada. Aga meie ei uhkusta, meie kasutame neid, kui tekib vajadus. Ma soovin, et kõik seda teaksid," ütles Putin.

Venemaa on korduvalt kritiseerinud ja ähvardanud lääneriike Ukrainale relvaabi saatmise pärast.