Toetus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisele on aeglases kasvutrendis: veebruari lõpus toetas põgenike vastuvõtmist 77 protsenti, märtsi keskel 79 protsenti, märtsi lõpus 80 protsenti ja aprilli keskel 81 protsenti elanikest.

Eestlaste seas püsib toetus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisele stabiilselt kõrgel (kasv veebruari lõpu 91 protsendilt 92 protsendile aprilli keskel). Muudest rahvustest elanike seas on toetus Ukraina põgenike vastuvõtmisele madalam, kuid võrreldes veebruari lõpuga siiski kasvanud ₋ 48 protsendilt 59 protsendile.

Keskmisest kõrgem toetus sõjapõgenike vastuvõtmisele on elanikel vanuses 50+, kõrgema haridusega, kahekesi elavates lasteta peredes, maa-asulates. Toetusega kaasneb kõrgem isiklik turvalisus, suurem majanduslik kindlus, suur usaldus riigiinstitutsioonide suhtes ja suurem usaldus Eesti meediakanalite suhtes seoses UA sõja kajastamisega.

Keskmisest madalam toetus on väikelastega peredes, vastajate seas, kes on töötud, kelle sissetulek on kuni 500 eurot leibkonna liikme kohta, vastajatel, kes tunnevad mõõdukaid või tugevaid majandusliku toimetuleku raskusi. Samuti kaasneb pigem vähene usaldus riigiinstitutsioonide suhtes, madalam eluga rahulolu ja isiklik turvalisus ning tugevam usaldus Vene Föderatsiooni meediakanalite vastu seoses Ukraina sõja kajastustega.

Piirkondade võrdluses on kõige kõrgem toetus sõjapõgenike vastuvõtmisele Lääne-, Kesk- ja Lõuna-Eesti piirkondades (ligi 90 protsenti), keskmisest veidi madalam (77 protsenti) on Tallinnas ning kõige madalam Ida-Virumaal (54 protsenti)

Sõja teemal info saamisel usaldatakse Eesti kanaleid 

Uudiste ja teadmiste hankimise vahendina on eestlaste jaoks jätkuvalt kõige olulisemad infoallikad eestikeelsed telekanalid (kolme olulisema allika seas nimetas 71 protsenti) ja Eesti uudisteportaalid (61 protsenti).

Muudest rahvustest inimeste jaoks on kõige olulisem teabekanal Eesti uudisteportaalid, ning võrreldes märtsi lõpuga on selle kanali olulisus mitte-eestlaste jaoks kasvanud (43 protsendilt 54-le). Pisut on mitte-eestlaste jaoks infokanalina olulisust minetanud sotsiaalmeedia (37 protsendilt 30-le) ning suhtlemine sugulaste/sõprade/tuttavatega (32 protsendilt 23-le).

Venemaa telekanalid on oluliseks infokanaliks 18 protsendile ning Venemaal tegutsevad uudisteportaalid samuti 18 protsendile muudest rahvustest elanike jaoks. Kokku mainis Venemaa meediakanaleid endale oluliste infokanalitena 30 protsenti muudest rahvustest vastajatest; märtsi lõpus vastavalt 29 protsenti ehk muutust sisuliselt pole).

Venemaa-Ukraina sõja teemal info saamisel usaldavad eestlased kõige enam Eesti uudistekanaleid (usaldab 89 protsenti) ning lääne uudistekanaleid (mille suhtes on eestlaste usaldus võrreldes märtsi lõpuga kasvanud: 65 protsendilt 72-le).

Muudest rahvustest elanikest usaldab Venemaa-Ukraina konflikti teemal teabe saamisel Eesti uudistekanaleid 38 protsenti, Venemaa uudistekanaleid 28 protsenti, lääneriikide uudistekanaleid 25 protsenti ja Ukraina uudistekanaleid 15 protsenti.

Võrreldes märtsi lõpuga muudest rahvustest elanike usaldus uudistekanalite vastu (Venemaa-Ukraina konflikti kajastamisel) oluliselt muutunud pole, kuid pikemas ajalises võrdluses (võrreldes veebruari keskpaigaga) on nende usaldus lääne ja Ukraina kanalite vastu pisut suurenenud, usaldus Venemaa kanalite vastu aga vähenenud.

Tajutud turvalisus

Võrreldes märtsi lõpuga on Eesti elanike turvatunne vähenenud: kui märtsi lõpus arvas 56 protsenti elanikest, et Eesti riik võib end praegusel ajal tunda turvaliselt, siis aprilli keskpaigaks on see näitaja alanenud 50 protsendini.

Pisut on langenud ka elanike hinnangud oma isiklikule turvalisusele: märtsi lõpus tundis end Eesti riigis elades turvaliselt 70 protsenti, aprilli keskel 67 protsenti.

Vähenenud on eestlaste turvatunne, ning seda nii Eesti riigi turvalisuse (olukorda turvaliseks hindavate eestlaste osakaal on vähenenud 57 protsendilt 48-le) kui ka isikliku turvalisuse (74 protsendilt 70-le) plaanis.

Muudest rahvustest elanike turvatunne pole võrreldes märtsi lõpuga muutunud, ning seda nii Eesti riigi turvalisuse (56 protsendilt 54-le) kui isikliku turvalisuse (62 protsendilt 61-le) osas.

Majanduslikke toimetulekuraskusi koges aprilli keskpaiga uuringus 19 protsenti (märtsis 20 protsenti) elanikest ning tulevikule mõeldes tunneb majanduslikku ebakindlust 41 protsenti (märtsis 44 protsenti) elanikest.

Probleeme majandusliku toimetulekuga kogevad ning majanduslikku ebakindlust tunnetavad keskmisest sagedamini muudest rahvustest, madala haridusega või Kirde-Eestis elavad inimesed. Vanuserühmade võrdluses esineb majanduslikku toimetulekuraskust kõige enam vanuserühmas 65₋74.

Usaldus riigiinstitutsioonide suhtes

Usaldus riigiinstitutsioonide vastu püsib aprilli keskel samal tasemel mis märtsi lõpus.

Valitsust usaldab 60 protsenti (märtsis 61 protsenti), riigikogu 56 protsenti (märtsis 58 protsenti), kohalikke omavalitsusi 69 protsenti (märtsis 71 protsenti) ja presidenti 75 protsenti (märtsis 74 protsenti) elanikest.

Ka eluga rahulolu näitajad pole võrreldes märtsi lõpuga oluliselt muutunud: eluga on rahul 74 protsenti (märtsis 76 protsenti) elanikest.

Küsitluse tellis riigikantselei ja selle korraldas Turu-uuringute AS. Veebi- ja telefoniküsitlus toimus 8.-11. aprillil ning sellele vastas 1256 vähemalt 15-aastast elanikku üle Eesti.