Eesti on teinud tänavu maailmas meediavabaduse edendamise nimel palju. Olles meediavabaduse koalitsioonis juhtrollis korraldasime veebruari keskel Tallinnas eduka meediavabaduse konverentsi. Kahel päeval toimunud üritustel osalesid kohapeal või virtuaalselt 50 riigi ministrid ja diplomaadid, samuti sadu ajakirjanikke, kodanikuühiskonna ja erasektori esindajaid ning akadeemikuid kõikjalt maailmast.

Lisaks põhiprogrammile konverentsi raames peetud paarkümmend üritust andsid mitmekesise, kuigi ühtlasi ka päris nukra pildi maailma meediavabaduse olukorrast. Näiteks on viimastel aastatel tapetud kakskümmend just keskkonnateemasid kajastanud ajakirjanikku. Üldiselt halvenenud inimõiguste ja meediavabaduse olukorra tõttu ning piisava rahastuseta ei suuda iseseisvad ajakirjandusväljaanded paljudes riikides enam ellu jääda.

Ohte ja ohustajaid, mis püüavad pressivabadust piirata on palju. Seda enam peame hindama Eesti positsiooni ajakirjandusvabaduse ja internetivabaduse esirinnas ning tunnustama meie ajakirjanike suurepärast tööd.

Kahjuks on olukord vastupidine meie naaberriigis Venemaal. Tallinna konverentsil esinenud Nobeli rahupreemia laureaat Dmitri Muratov rääkis vaba meedia üha ahtamatest võimalustest Venemaal tegutseda.

Täpselt kaks nädalat hiljem alustas Venemaa täiemahulist sõda Ukraina vastu, olles pika aja jooksul püüdnud propaganda ja valeinformatsiooni levitamise ning erinevate hübriidsõja elementidega endale selleks soodsat pinnast luua. Samuti kasutatakse seal meediat selleks, et varjata ja moonutada tõde Venemaa sõjakoledustest ja inimsusevastastest kuritegudest Ukrainas. Näiteks on sõja nimetamine sõjaks meedias keelatud.

Vaid mõne nädala eest võeti Venemaal õigusvastaselt kinni inimõiguste kaitsja ja ajakirjanik Vladimir Kara-Murza, kes kritiseeris avalikult režiimi ja mõistis sõja hukka. Muratovit rünnati alles hiljuti julmalt Moskva metroos, kuid ta on siiski otsustanud Venemaale jääda. Isegi kui ta oma tööd Novaja Gazetas enam teha ei saa. Tema sõnad Nobeli rahupreemia kättesaamisel võtavad kokku ajakirjanike pühendumuse oma tööle ja selle eesmärgile:

"Karavan läheb edasi, kuna koerad hauguvad. Nad urisevad ja raevutsevad kiskjate kallal mägedes ja kõrbes. Karavan saab edasi minna ainult siis, kui koerad on tema ümber. Jah, me uriseme ja hammustame. Jah, meil on teravad hambad ja tugev haare. Aga me oleme edasimineku eelduseks. Me oleme türannia vastumürk".

Kahjuks on Piirideta Reporterite andmetel Venemaa õõvastava tegevuse tõttu Ukrainas hukkunud juba seitse ajakirjanikku. Viimane neist kaotas elu pommirünnakus ajal, kui ÜRO peasekretär Antonio Guterres Kiievit külastas. 11 on saanud vigastada. Nad kõik vahendasid ja talletasid teavet Venemaa sõjakuritegude kohta Ukraina rahva vastu. Sellest elu hinna ja paljude ajakirjanike ennastsalgava tegevusega kogutud infost saavad aga hindamatud tõendid rahvusvahelistes kohtuprotsessides.

Mida saavad samameelsed riigid teha, et parandada olukorda, kus inimõigused, meediavabadus ja demokraatia maailmas on allakäigus?

Nad saavad ühendada jõud. Näiteks tegevusega meediavabaduse koalitsioonis või USA juhitavas demokraatiatippkohtumiste protsessis. Paljud riigid andsid ka Tallinna konverentsil konkreetseid lubadusi nii raha kui ka meediavabadust toetavate tegevustega.

Eesti koos teiste meediavabaduse koalitsiooni liikmetega avaldavad pidevalt ja süsteemselt diplomaatilist survet riikides, kus seda enim vajatakse. Seejuures peame mõistma, et maailma eri nurkades nähakse probleeme erinevalt. Näiteks on Mehhikos kartellivägivalla kajastamisel selle aasta algusest tapetud juba kaheksa ajakirjanikku.

Kogu maailmas on siiski lai konsensus, et ajakirjanike kaitsel on väga oluline võitlus Piirideta Reporterite andmetel kurjategijate karistamatusega. See on ka üks Eesti inimõiguspoliitika alustalasid. Samuti on tähtis toetada tsensuuri, konfliktide ja sõdade eest põgenevaid kodanikuühiskonna esindajaid ja ajakirjanikke.

Rõhutasime Tallinna konverentsi ühe olulise teemana ka meediavabaduse ja internetivabaduse seosed. Just digitaalsed teemad ja e-lahendused demokraatia edendamiseks on ka meie oluliseks panuseks USA demokraatiatippkohtumiste protsessis. Tallinna konverents oli meie lubadus Year of Action raames.

ÜRO liikmesriigid tähistavad aasta jooksul mitmeid teemapäevi ja 3. mai on kuulutatud pressivabaduse päevaks. Tegelikult peaksime vaba ajakirjanduse tähtsusele osutama iga päev.