Elisa, Telia, Tele2 ja uus tulija Bite – igaüks on lubanud Eestile kiiremat internetti ja uusi põnevaid lahendusi, kõike, mida võiks pakkuda viienda põlvkonna mobiilsidestandard. Aga sageduslubasid jagatakse laiali kolm.

Kui ühe lubadest võidab Lätis ja Leedus kanda kinnitanud Bite, võib see Eesti sideturgu põhjalikult muuta. Niisama oluline kui suure tegija lisandumine oleks see, et üks vanadest olijatest jääb oodatud ressursist ilma.

Mis siis saaks, ei oska Elisa tehnoloogiaüksuse juht Toomas Polli ennustada. "Taolist olukorda seni veel Eestis ette ei ole tulnud," tõdes Polli.

Lippu nihutatakse väikeste sammude kaupa

Sagedusload pannakse oksjonile ühekaupa. Neist esimese püüdmiseks pidid telekomifirmad oma pakkumise tegema kella üheksaks hommikul. Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti sagedushalduse talituse juhataja Erko Kulu sõnul mahub igasse tööpäeva kolm vooru.

"Peale esimest pakkumiste vooru me koondasime pakkumiste info ja edastasime kõikidele ettevõtjatele, kes pakkumises osalevad, et nad saaksid ette valmistada oma järgmist vooru ja selle pakkumisi," rääkis Kulu.

Teise vooru tähtaeg oli keskpäeval ja kolmanda oma kell 15. Samas rütmis läheb asi edasi, kuni selgub võitja.

"Tõenäoliselt ta jätkub siin veel päris mitmel tööpäeval," sõnas Kulu. "Iseenesest see enampakkumine on päris pikk protsess. Me ise hindame, et ühe sagedusloa enampakkumine võib kesta isegi nädalaid."

Kõigi lubade alghind on 1 597 000 eurot. "Sealt edasi näitab juba aeg," tõdes Polli. Oma esimeste pakkumistega keegi tõenäoliselt kaugele ei tõtta.

"Üldiselt ikkagi ettevõtjad üritavad edasi liikuda väikeste astmetega, et mitte teha suuri pakkumisi ühekorraga. Kõik niimoodi vaikselt vaatavad, kui kaugele konkurendid on nõus tulema," ütles Kulu.

Itaaliale pakuti kokku üle kuue miljardi euro

Ehkki asjaosalised kuulevad konkurentide pakkumistest iga vooru järel, saab avalikkus teada ainult lõpphinna. Kui kõrgeks võivad summad kerkida, on keeruline ennustada. Ka teiste riikide kogemused on erinevad.

Näiteks Itaalias, kus sama sagedusvahemiku peale korraldati oksjon 2018. aastal, koguti kokku 6,5 miljardit eurot. Soome sai ühe elaniku kohta kaheksa korda vähem raha ehk 77 miljonit eurot.

Aga riigi seisukohalt on saadavast summast ehk olulisemgi, mida sagedusalaga pihta hakatakse. Konkursi tingimustes seisab, et kahe aasta jooksul alates loa saamisest tuleb telekomifirmal tööle panna vähemalt 200 tugijaama. Neist sada võivad asuda Harjumaal ja igas maakonnas peab olema vähemalt viis tugijaama.

"Kui esimese sagedusloa enampakkumine on lõppenud, siis me väljastamegi kohe ettevõtjale riigilõivuteatise, kus ta tasub enda riigilõivu ja peale seda talle kohe väljastatakse luba. Ja peale seda me ka jätkame järgmise sagedusloa oksjoniga," rääkis Kulu.

See, kes võidab esimese loa, ei tohi teisel ja kolmandal enampakkumisel osaleda. Lubade edasimüümine on lubatud vaid nii, et ükski ettevõte ei saaks liiga suurt turuosa.

Kui Venemaa lubab, saab kasutada laiemaid sagedusalasid

Teisipäeval pandi enampakkumisele sagedusvahemikud 3410-3480 MHz ja 3600-3660 MHz. Kõrgem ja madalam sagedusala on märgitud igale loale. Asi on selles, et madalamaid alasid on lihtsam kasutada, samas kui alates 3600 MHz-st kehtivad rangemad piirangud. Eriti Ida-Eestis tuleb seal tegutsemiseks küsida luba Venemaalt, sest venelased tarvitavad sama ala oma kosmosesideks.

Konkursitingimustes on arvestatud, et kui Venemaa oma piirangud kaotab, jagatakse sagedusalad ringi. Sellisel juhul tekiks kolm suuremat blokki, 3410-3540 MHz, 3540-3670 MHz ja 3670-3800 MHz.

Kas ja millal see päriselt juhtub, ei tea keegi. Praegu tuleb telekomifirmadel arvestada, et kõigile jääb kaks väiksemat 60-70 megahertsi laiust sagedusala.

Samas ei jää see viimaseks oksjoniks. Nii näiteks loodab TTJA veel sel aastal kuulutada konkursi sagedusvahemikule 694-790 MHz. Lätis jagati too sagedusala laiali aasta alguses ning riik teenis selle pealt 13 miljonit eurot.

Eriarvamused venitasid vaidlused aastate pikkuseks

Vaidlused 5G ümber on kestnud rohkem kui kolm aastat ja teemaga on selle jooksul tegelenud lausa seitse infotehnoloogiaministrit. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt sõnas, et venimise põhjuseks on olnud eriarvamused.

"Kui me 4G-s olime maailmas esimeste rakendajate seas, siis 5G-s me oleme tagumises otsas hetkel. Katsume sealt tagumisest otsast saada uuesti etteotsa. /.../ Põhiline, mis protsessi venitas, oli vaidlus, mis käis ära kuni riigikohtuni. Siis vastuvõetud elektroonilise side seadus eelmisel aastal tegigi selle õigusliku raami, et me saame lõpuks 5G-ga edasi liikuda. See on väga oluline just tehnoloogilise arengu mõttes," selgitas Sutt.

Tele2 Eesti juhi Chris Robbinsi sõnul ei aeglustanud oksjoni venimine nende tööprotsessi.

"Me tõime juba jaanuaris saidid turule ja me juba ehitame Tallinnas oma 5G võrku. Seega see ei sõltunud sellest oksjonist ja ei aeglustanud meie tegemisi sellest perspektiivist üldse," sõnas ta.

Mõnel pool Eestis avas Telia 5G võrgu juba 2020. aasta novembris. Ettevõtte tehnoloogiajuht Andre Visse ütles, et sageduslubade saamise pikenemine on takistanud suure koormusega piirkondades kvaliteetse teenuse pakkumist.

"Ennekõike on probleemiks olnud need asukohad, kus meil on täna juba olnud kitsas käes sagedusressursiga, kus meil on liiga palju kliente ühes kindlas asukohas, kus meil sagedusressursist ei jätku kvaliteetsete teenuste pakkumiseks. Ja sellepärast ootame loomulikult täiendavat sagedust," rääkis Visse.

Sutt ütles, et turule on 5G-d oodata suvel. "Ma usun, et suve alguses või suvekuudel kindlasti on võimalik juba 5G-d laiemalt kasutada ja mitte ainult Tallinnas, vaid me räägime tegelikult ka üle Eesti, mis on ka konkursi tingimustes kirjas."

Chris Robbins tõi välja, et klientidele tähendab 5G esmalt eelkõige kiiremat internetti. Visse lisas ka 5G koduinterneti võimaluse.

"Praegu ei ole veel klientide jaoks sellist kasutust, mida nad oma telefonidega teha saaksid. Praegu ei ole veel ka seadmeid selleks. Nii et esimene asi on suurem kiirus mõnedes asjades. Me ootame, et järgneva mõne aasta jooksul tulevad välja kasutusvõimalused klientidele, aga praegu on see tõesti lihtsalt suurem kiirus," rääkis Robbins.