Opositsioon tahab lisaeelarves näha ka hinnakasvu leevendavaid meetmeid
Valitsus andis riigikogule üle 803 miljoni euro suuruse lisaeelarve eelnõu. Opositsioonierakonnad leiavad, et lisaeelarves peaks kajastuma ka sammud hüppelise hinnakasvuga toimetulekuks.
Riigikogu ees tehtud poliitilises avalduses ütles peaminister Kaja Kallas (RE), et lisaeelarvel on kindel fookus, millest tuleb kinni hoida. Tegu on sõjaaja lisaeelarvega.
"Loomulikult tekitab lisaeelarve koostamine soovi hakata lahendama ka muid aastaeelarvega lahendamata muresid, aga mul on riigikogule suur palve: me ei saa lisaeelarvet venitada laiemaks kui Ukraina sõjast vahetult tingitud otsesed vajadused," kõneles ta.
Varem kogunenud riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni avalik istung keskendus samuti lisaeelarvele. Komisjoni esimees Urmas Reinsalu (Isamaa) ütles pärast istungit, et tema erakonna arvates peab hüppelisele inflatsioonile reageerimine kajastuma ka lisaeelarves. Ta prognoosis, et lisaeelarve lugemised riigikogus ei kulge libedalt.
"Seda lisaeelarvet on võimalik sisuliselt tugevamaks teha, mis kaitseb meie julgeolekut, mis parandab meie inimeste ja majanduse toimetulekut inflatsiooni tõrjumisel ja mis tegelikult jõustaks Eestis eestikeelse hariduse. Ma arvan, et need on need olulisemad tahud, justnimelt kriitilises olukorras tulebki tegutseda kiirete otsustega," selgitas Reinsalu.
Riigieelarve kontrolli erikomisjoni liige Peeter Ernits (EKRE) märkis, et vaatamata mitme ministri osalemisele ei saanud ta vastuseid pooltelegi oma küsimustele lisaeelarve kohta.
"Sinna on peidetud sisse igasuguseid asju. Kui hakata üht või teist rida vaatama - noh, energiajulgeolek, okei, oleme lubanud, et Vene gaasist lõikame ennast kiiresti lahti. Tegelikult ma küsisin ka komisjonis, et Eesti Gaasi juhid on öelnud, et võib-olla suvel tuleb hakata oma sõnu sööma. Vastust loomulikult ei saanud, kas tuleb hakata sõnu sööma," rääkis ta.
Lisaeelarve suurus on 802,9 miljonit eurot. Eesti võtab tänavu laenu suurusjärgus 1,6 miljardit eurot, lisaeelarve lisalaenu ei tähenda.
"Meil on põhieelarvega sätestatud n-ö limiit, mis on pisut üle seitsme miljardi euro. Ja seda limiiti me ei suurenda ega muuda lisaeelarvega. Lisaeelarve selles mõttes täiendavat laenuvõtmist ette ei näe. Me peame mahtuma nende piiride sisse, mis on seatud ka põhieelarvega," rääkis rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus (RE).
Rahandusminister avaldas lootust, et lisaeelarve läbib esimese lugemise riigikogus sel nädalal.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"