Valitsus kiitis teisipäeval heaks 802,9 miljoni euro suuruse lisaeelarve, millega kaetakse kiireloomulised julgeoleku tugevdamise, Ukraina sõjapõgenike ja Eesti inimeste kriisis hakkamasaamisega seotud kulud.

Indrek Kiisleri küsimusele, kas Sõerd oleks lisaeelarvega soovinud näha ka kärpeid, vastas Sõerd, et kärpeid ei tohiks teha kampaania korras ja tegelikult tuleks tegutseda riigieelarve revisjoniga, mille käigus tuvastada võimalikud kokkuhoiuvõimalused. Samuti kritiseeris ka tegevuspõhise eelarve elluviimist, mis ei ole tema sõnul jätkuvalt toonud kaasa lubatud selgust.

Uudse lahendusena lepiti lisaeelarvega kokku kodulaenu tasumise toimetuleku toetuses. Sõerd ütles, et muutus tekitab vastandlikke tundeid. Ta rääkis, et tegemist on uudse lahendusega ja ka Reformierakonna riigikogu fraktsioonis spetsiifiliselt küsiti selle kohta.

Peamine murekoht on Sõerdi sõnul, et inimesed, kes seda tüüpi abi soovivad, on laenu eest endale mingisuguse vara soetanud, samas toetatakse neid maksumaksja rahast, mida tasuvad ka inimesed, kellel mingit vara ei ole. Sõerd märkis, et toetust saavaid inimesi ei oleks palju, ligikaudu 2000 inimest.

Lisaks tundis Reformierakonna fraktsioon muret eelarve suure puudujäägi üle, ütles Sõerd. "Maksutuludest 12 protsenti on ju puudu. Laenuraha arvel ei saa ju pikalt elada. Eelarvest ei ole võimalik hinnatõuse kinni maksta," nentis ta.

Sõerd lisas, et Eesti laenukoormus on kiirelt kasvamas ja lisaeelarve vaid süvendab olukorda. Samuti on oodata Euroopa Keskpangalt intressitõusu, mis riigilaenu teenindamise veelgi kulukamaks muudab.