Lisaeelarvest saavad raha nii idapiir kui ka pensionärid

Lisaeelarvest luuakse 4,5 miljoni euro eest suurematesse linnadesse ohuteavituse süsteem ja 11 miljoni euro eest kindlustatakse idapiiri.
Erakorralise aja erakorralisi otsuseid teeb Eesti 700 miljoni euro lisaeelarveraha eest, rääkis rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus valitsuse pressikonverentsil neljapäeval. Lisaeelarvet valitsus siiski kinnitanud veel pole.
Kõik valitsusliidus tehtud otsused haakuvad rahandusministri sõnul sellega, kuidas Eestis Ukraina sõja tagajärgedega hakkama saada. "Eesti elanikkonna kaitsesse paneme 30 miljonit eurot," ütles Pentus-Rosimannus.
Ministri sõnul on 4,5 miljonit sellest kavas paigutada ohuteavituse süsteemi ja sireenide paigaldamiseks. 16 suuremasse linna luuakse ohusüsteemid. 3,4 miljoni euro eest parandatakse evakuatsioonivarusid tekkidest ja generaatoritest telklaagrite ja voodikohtadeni. Seitsme miljoni euro eest luuakse juurde varingupäästevõimekust. 11 miljonit eurot läheb idapiiri tugevdamiseks - see puudutab nii patrullide tihendamist kui ka koostööd kaitseliiduga.
"Eesti riigikaitsekava maht on pretsedenditu kogu regiooni ajaloos: jõuame kaitsekulutustega 2,9 protsendini SKP-st aastaks 2024. See tähendab, et võtame siseriiklikult olukorda väga tõsiselt," kommenteeris Pentus-Rosimannus.
Tema sõnul on ka inimeste toimetulek otseselt seotud riigikaitsega. Ühe meetmena inimeste olukorra parandamiseks otsustas valitsus tõsta toimetulekupiiri 50 euro võrra. "Ka peredele on ettenähtud raha lisaeelarvest: Eestis on 11 000 peret, kes vajab toimetulekutoetust. Nende perede arv kasvab. Kui praegu on toimetulekupiir 150 eurot, siis tõstame selle lisaeelarvega 200 euroni," sõnas minister.
Uuendusena võetakse edaspidi eluasemekuludena arvesse ka eluasemelaenu maksed. Üheks toimetulemise toetuse osaks on sügisesse planeeritud eritoetus. "Oleme otsustanud toetada ühekordse toetusega kõige haavatavamaid gruppe, kelleks on lastega pered ja pensionärid," sõnas Pentus-Rosimannus.
Lisaeelarvest toetatakse samuti Ukrainast Eestisse jõudnud sõjapõgenike esmaste vajaduste katmist ja tugevdatakse põgenike vastuvõtmisega koormust juurde saavat eestikeelset haridussüsteemi.
"Eestisse jõudnud sõjapõgenikest 35 protsenti on lapsed, neist omakorda on 40 protsenti kuni seitsmeaastased ja 60 protsenti vanemas koolieas. Lisaeelarvest saavad kohalikud omavalitsused lasteaiakohtade rahastamiseks iga lapse kohta 450 eurot kuus, selles summas sisaldub ka lasteaiatöötajate tööjõukulu. Üldhariduskoolidele läheb natuke rohkem kui 500 eurot kuus iga õpilase kohta, 96 euro eest on seal keeleõppe täiendavat rahastamist," rääkis Pentus-Rosimannus.
Toimetaja: Mari Peegel