Kutsest teatanud Saksa uudisteagentuuri DPA andmeil on kohtumine kavandatud augusti lõppu ja järgneb kolmapäeval toimunud julgeolekuintsidendile, mille tõttu suleti ajutiselt üks Euroopa olulisimaid kaubalennujaamu ja mida kasutatakse ka Ukrainale sõjavarustuse vedamiseks.

Leipzigi/Halle lennujaam on Euroopa kaubaliikluse ja sõjaväelogistika peamine sõlmpunkt. Ühtlasi on see Ukraina kaubalennufirma Antonov Airlinesi operatiivbaas. Lõhkeainet kandnud droon leiti mitme An-124 kaubalennuki lähedalt. Need lennukid kuuluvad maailma suurimate transpordilennukite hulka.

Saksamaa siseminister Alexander Dobrindt nimetas intsidenti hübriidsõja uueks ohustsenaariumiks ja märkis, et selle puhul ei saa välistada välisriigi seotust.

"Esimest korda ei olnud tegemist lihtsalt drooniga lennujaamas, vaid drooniga, mis kandis lõhkeainet," ütles Dobrindt Saksamaa avalik-õiguslikule ringhäälingule ARD.

Pärast drooni avastamist samal ööl põrkas üks kaubalennuk Leipzigi lennujaama lähedal õhus kokku tundmatu objektiga. Lennuk maandus ohutult Hannoveris, kus ülevaatuse käigus tuvastati sellel kergeid kahjustusi.

Saksamaa ametivõimud ei ole avalikult teatanud, kes võis olla nende vahejuhtumite korraldaja.

Leipzigi lennujaamas on olnud ka varem turvaintsident. Vaid kaks aastat tagasi pääses see napilt katastroofist, kui Suurbritanniasse teel olnud pakk süttis DHL-i sealses logistikakeskuses põlema. Juurdlus näitas, et tegemist oli Venemaa luureteenistuste operatsiooniga. Leedus, kust pakk teele saadeti, on praegu kohtu all viis väidetava sabotaaživõrgustiku kahtlustatavat liiget.

Venemaa on eitanud igasugust seotust 2024. aasta juhtumite ja hiljutiste droonilendudega.

Alates Venemaa agressioonisõja algusest Ukraina vastu on Saksamaal sagenenud ka tundmatute droonide vaatluslennud kriitilise infrastruktuuri ning sõjaväeobjektide lähistel. Ainuüksi aasta esimesel poolel registreeris Saksamaa lennuliiklusteenistus (DFS) umbes 145 loata droonilendude tõttu toimunud häiret Saksamaa lennujaamade ümbruses. Enamikul juhtudel ei suuda võimud droonide operaatoreid tuvastada.

Saksa föderaalpolitsei on hinnanud, et droonide taga võib olla Venemaa, kuid Moskva on igasugust seotust intsidentidega eitanud.