Eestil oleks vajadusel relvaabi lihtsam vastu võtta kui ukrainlastel

Ukrainlased peavad kiirkorras õppima neile läänest saadetud relvasüsteeme kasutama. Eestil oleks sarnast abi vastu võtta lihtsam – siia tuleks appi ka liitlaste sõdurid, kes oskavad oma riigi varustust kasutada.
Laskemoon ja selle piisav varumine on kallis, seetõttu saab moon sõjas otsa pigem varem kui hiljem, ütles ERR-ile Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Martin Hurt. See on ka osa põhjusest miks Ukrainale antakse palju erinevat – ukrainlastele uut – relvastust.
"Mitte ühelgi riigil ei ole piisavalt laskemoona. Ukrainaga on see eripära, et see riik ei ole väga palju investeerinud oma riigikaitsesse pärast Nõukogude Liidu lagunemist. Seetõttu on neil väga palju endist Nõukogude Liidu relvastust, millele laskemoona Euroopa riikidest või Ameerikast juurde anda on praktiliselt võimatu," selgitas Hurt.
Need Euroopa riigid, kes seni veel kasutavad Nõukogude Liidus toodetud relvi, võtavad järjest kasutusele NATO standarditele vastavaid süsteeme. See näide kehtib ka Eesti kohta.
Eesti sõdurid on näiteks tuttavad mõnede samade tankitõrjerelvadega, mida ukrainlased on edukalt kasutanud, et tasakaalustada Venemaa soomustehnika ülekaalu. Eesti kaitsevägi arendab järjest enam samu võimeid.
Sel nädalal käis peastaabi jõukasutuse võime jaoskonna jalaväeinspektor Martin Kukk Rootsis tutvumas sealse kaitsetööstuse kõige uuemate süsteemidega.
"Mul õnnestus eile esimest korda käes hoida Saabi NLAW-d. Üpris edukalt väidetavalt Ukrainas tegutseb. Selle esmane väljaõpe on umbes tund aega," selgitas Kukk. "Sama on ka tegelikult teiste relvadega. On see Javelin või isegi Spike LR. Ehk siis tund aega ja teil on võimalik sooritada edukas lask. Te olete võimelised tõesti ka tanki hävitama selle tunniajase õppega."
Lahingolukord on aga teine asi, lisas Kukk. Seega kulub vilunud tankitõrje sõduri väljaõppele kuid.
Eesti reservväelased on ajateenistuses neid oskusi juba lihvinud – neile saab vajadusel laskemoona juurde tuua.
"Kui ma ise esmakordselt Spike LR-i, ütleme sõduri keeles, näppisin, siis ma oleks lootnud, et ma oleks kahekümnendates aastates nooruk, kes on oma käes hoidnud joystick'i rohkem kui automaatrelva. Tegemist on sisuliselt, mina ütleks, playstation'i konsooliga," selgitas Kukk.
Kukk tõdes, et ukrainlased tõestavad, et Vene tanke saab selliste süsteemidega tõrjuda.
Siiski hoiatas Kukk – kaalukauss võib aastatega pöörduda: "Me peame siin olema ettevaatlikud. See on nagu see Piibelehe teema. Hetkel on Piibeleht peal ehk siis tankitõrje, aga arendajad ja ettevõtjad vaatavad seda, et tagada ka soomustatud süsteemide hukukindlus. Selle kallal töötatakse praegu kõvasti, et välja arendada tankitõrjerakettide vastased süsteemid. Turul on juba nii mõndagi. Rikkamad riigid tõesti hoolitsevad selle eest, et nende tankid, jalaväetransportöörid ellu jääksid."
Ukrainasse tarnitakse nüüdseks ka soomustehnikat, näiteks Saksa päritolu õhutõrjesüsteeme ja liikursuurtükke. Sellise tehnika edukaks kasutamiseks peab harjutama kauem. Ei tasu unustada, et Eesti on NATOs, seega saabuks rasketehnika siia juba koos liitlassõduritega.
"Eesti kaitsevägi ja kaitseliit teevad esmast iseseisvat kaitset, aga see suur ja oluline kaitsevõime tuleb liitlaste üksuste näol," ütles Martin Hurt. "See ei ole nii kriitilise tähtsusega, et keegi meile relvastust või tehnikat annab, vaid eelkõige see, et juba kokku harjutatud ja täielikult ära varustatud liitlaste üksused Eestisse saabuvad. See on kaitsevõime seisukohast kõige olulisem."