Töötan Lembitu pargi lähedusse jäävas TLÜ Akadeemilises Raamatukogus ja juba aastaid olen kevad- ja suvekuudel lõunapausi ajal seal einestamas ja päikesepaistet nautimas käinud. See on üks mu lemmikkohti Tallinna kesklinnas. Lisaks päikesele teevad siin meele rõõmsaks parki istutatud lilled, põõsastes ja teedel vidistavad ja ringi keksivad linnukesed ning eriti väike piirdeaiaga liivane laste mänguväljak, kus hea ilmaga keeb alati elu.

Vahel on päris raske pinki leida, sest loomulikult on mõnusa koha võlud avastanud mitte ainult mina ja mu kolleegid, vaid ka terve hulk teisi tallinlasi. Olen pargipingil käinud raamatut lugemas, sattunud vestlusse läheduses elava pensionäriga ja näinud vanureid tegemas kõrgete puude all oma igapäevast jalutusringi.

Arusaadav, ümberringi on ju ainult asfalt ja suured, mitmerealised magistraalid (Rävala, Liivalaia), kus seal mujal meeldivas keskkonnas jalutada ongi, kus heitgaasid otse näkku ei uhka. Aga nüüd tahetakse teha pargist väljak! Milleks?

Välisministeeriumi ees juba on Islandi väljak. Milleks on veel vaja teist väljakut maja taha? Väliskülaliste tervitamiseks on olemasolev väljak täiesti piisav. Mõned korrad aastas korraldatakse seal ka mõni suurem kontsert, kuid muidu on see suhteliselt elutu paik. Mulle ei tuleks uneski pähe sellele väljakule lõunat sööma minna, seda enam, et otse selle kõrvale jääb lai ja üsna tiheda liiklusega sõidutee.

Mida väljak tähendab? Et minnakse järjekordselt kõrghaljastuse kallale, mida üha kuumemate suvedega oleks hoopis kesklinna juurde, mitte maha võtta vaja? Heites pilgu Tallinna õhukvaliteedikaardile, näeme, et just kesklinnas on seis kõige halvem. Siia tuleks hapnikutootjaid juurde istutada. Meil ei ole vaja juurde veel üht soojasaart.

Mis saab laste mänguväljakust? Minu teada on enamik praegustest Ukraina põgenikest naised ja lapsed, paljud viimastest veel üsna väikesed. Nad oleksid mänguväljakul igati teretulnud, seda enam et olen juba praegu seal täiesti eri rahvustest mängulisi näinud. Veidi päevalilli võiks aiaservale istutada küll, miks mitte, loob särtsu ja võiks lastele ka meeldida.

Väljak? Rajame sinna toimiva loodus- ja elukeskkonna asemele mingi kivivälja, millel suvisel ajal oled nagu praepannil, talvel ukerdad krobelisel kiilasjääl ja vihmaperioodil ei ole veel kuhugi ära voolata, sest kogu tasane ümbrus on kivi ja asfaldi all? Kuidas see kõik käib kokku meie sooviga saada veelgi rohelisemaks pealinnaks?

Olemasolevaid parke hävitades me sinna kindlasti ei jõua. Pealegi, vaadates, kust Tallinna väljakute kivid viimasel ajal tulnud on, siis toetaksime pargi kinniplaatimisega pigem Hiina Rahvavabariigi kui Ukraina majandust.

Mitte et mul hiinlaste majandusarengu vastu midagi oleks, aga mulle tundub, et nad saavad hetkel päris hästi hakkama. Vaatamata maailma ühtedele rangematele koroonapiirangutele oli nende esimese kvartali majanduskasv 4,7 protsenti, samal ajal kui Ukraina puhul ennustatakse, et selle aasta majanduslangus võib sõja tõttu olla suisa 35 protsenti.

Kui pargi väljakuks muutmise raha läheb suuresti niikuinii mõne teise riigi rahakotti, siis suunaks selle ehk pigem mõne Ukraina linna väljaku taastamisse/ülesehitamisse? Seda enam, et riigi lisaeelarvest paistab, et abistame põgenikke juba praegu võlgu. Raskel ajal võibki olla vajalik elude päästmiseks võlgu võtta, kuid seda enam peaksime vaatama, et raha läheks praktiliste probleemide lahendamiseks, mitte kallite sümboolsete žestide tegemiseks.

Ma ei saa ka aru, miks peaks kaduma Lembitu nimi, mis sümboliseerib meie rahva enda vabadusvõitlust, meile ka vabadusvõitlust üldisemalt. Kardan, et me ei jõua nii palju parke ümber nimetada, kui Venemaa maid laastada suudab. Ei ole meil ju ka Tšetšeenia, Gruusia ega Aleppo väljakut.

Uus väljak/nimi ei tohiks ära kaotada midagi, millel meie endi identiteedis ja mälus on väga keskne koht. Sõpra tunnustades ei pea iseennast maha salgama. Ma mõtleksin väga mitu korda, enne kui Lembitu nime vahetama läheksin. See peaks olema igatahes väga hästi põhjendatud. Praegu ma seda põhjendust kuulnud ei ole. Samal ajal ma ei välistaks, et mõnes olemasoleva nimega kohas ei võiks olla midagi Ukrainaga seostuvat või selle nimelist (nt Ukraina lilleaed Lembitu pargi sees vms.)

Kui parki ei ole kavas muuta väljakuks, siis võiks seda nii ka kommunikeerida. Las park kannab ikka pargi nime. Ei ole sugugi vähem väärikas nimetus kui väljak. Pargi väljakuks nimetamine tekitab vaid asjatut segadust ja meelehärmi.

Kui aga tõesti on kavas rajada just nimelt Ukrainale pühendatud väljak, siis tuleks selleks otsida kindlasti mõni teine koht. Oleme kolleegidega ka mõelnud, kuhu sellise väljaku võiks luua. Praegu on üsna kõle kiviväli superministeeriumi kõrvale rajatud väljak. Kuna see on suhteliselt uus, siis ei ole see saanud suurema osa tallinlaste peas ja südames veel oma nime, tähendust ega funktsiooni.

Isegi kui pühendada Ukrainale vaid pool või mõtteline kolmnurk sellest suurest kiviväljast teispool parkimisala, oleks tegemist igati väärika suurusega pinnaga. Kõik kohalikule kogukonnale oluline saaks ka säilida. Väljakul annaks kindlasti midagi ette võtta, et tuua sinna rohkem elu. Näiteks Ukraina rahvuslilled päevalilled võiksid sobida sinna väga hästi, kuna tegemist on suurte, erksate ja dekoratiivsete lilledega, mis suudaks hallile monokroomsusele lisada tõesti oma aktsendi ja sära.

Praegu on väljakul suured betoonist lilleklumbid, millesse istutatud väikesed lilled ei paista neist õieti väljagi. Neid võib näha õhust droonidelt, aga mitte eemalt väljakul jalutades. Anumad domineerivad lillede üle, mitte vastupidi. Suuremaid lilli ja õitsvaid põõsaid võiks sinna igal juhul juurde tuua, kasvõi puidust konteinerkastides, sest väljaku serval olevaid kõrgeid puid on väljaku pindalaga võrreldes liiga vähe.

Rohelisemas keskkonnas oleks ka mõnusam istuda pargipingile, mis on väljakul küll olemas, aga inimesi meelitavat ei paista. On olnud kuuldusi, et Ukraina väljakule soovitakse paigutada ka tutvustavaid stende, neid saaks üles panna küll. Seda enam, et väljaku vahetus ümbruses on kolm kooli, mis saaks kasutada neid õuesõppes. Vähemalt osa ekspositsiooni võiks vahelduda, hoida kätt aja pulsil, tutvustada ajaloo kõrval tänapäeva ühiskonna ja kultuuri arenguid. Lisaks ka sellele kivikõrbele vaheldust ja põnevust ja põhjust peatuda.

Igatahes ootaksin, et Tallinna linnavalitsus selgitaks jooksvalt ja paremini, kuidas pargi või väljaku idee on arenemas ja teostumas ega teeks olulisi otsuseid linnarahvast kaasamata.