Aas kohtus reede pärastlõunal Paldiskisse kai rajavate Alexela ja Eesti Gaasi omanikfirma Infortari ning läbirääkimiste teise poole, riigi äriühingu Eleringi esindajatega. Peale kohtumist ütles minister, et läbirääkimised siiski jätkuvad.

"Öelda rõõmusõnumit, et küsimus on lahendatud, täna ei saa. Mõlemale poolele jäid kodused ülesanded, ja uuesti saadakse uuel nädalal kokku," ütles Aas.

Aas kinnitas, et Paldiski LNG-terminali projekti omanikke Alexela ja Infortari pole läbirääkimistel "üle parda heidetud".

"Et LNG vastuvõtuvõimekus oleks loodud, on ainus võimalus see kai ja selle arendajad on Alexela ja Infortar," lausus Aas.

Eleringi juht Taavi Veskimägi ütles, et kokkuleppele tahetakse jõuda ja ollakse nõus kompromissiks. Tema sõnul ollakse esitanud oma ettepanekud, mis tingimustel on Elering valmis kaid omandama, rentima või müüma gaasitoru eraettevõtetele.

Veskimägi sõnul on läbirääkimiste lähtekoht, et LNG terminali rajamine ei tohi gaasiturul tekitada olukorda, kus mõned turuosalised saavad teistega võrreldes võimalusi juurde või kaotavad neid.

Eratarbija gaasita ei jää

Aasa sõnul jätkub ka paralleelselt ka muude plaanidega tegelemine juhuks, kui sügiseks LNG vastuvõtuvõimekust siiski ei suudeta luua. Riigil on plaanis soetada gaasivaru 1 teravatt-tunni jagu, lisaks tegeldakse sellega, et asendada gaas võimalusel muude energiakandjatega. Aas tõi näiteks, et Tallinnas tegeldakse juba asendusvõimalustega väljaselgitamisega.

Eesti aastane gaasitarbimine on ligikaudu viis teravatt-tundi. Veskimägi sõnul sellest ühe teravatt-tunni tarbivad kodutarbijad, 1,5 teravatt-tundi on kaugküte, 1,5 teravatt-tundi tarbivad tööstustarbijad ja ühe teravatt-tunni äritarbijad. Kui Eestis saabuval sügistalvel gaasist puudu jääb, siis ei puuduta see Veskimäe ja Aasa sõnul kodutarbijaid, vaid tööstustarbijaid.

Samas on kütteperioodi tarbimine Eestis 3,5 teravatt-tundi. Sellest kaks teravatt-tundi suudetakse tagada ja tegelda tuleb 1,5 teravatt-tunniga.

Riigi äriühing Elering teatas reede hommikul, et on arutanud Alexelaga võimalikke lahendusvariante LNG ujuvterminali vastuvõtuks vajaliku haalamiskai rajamiseks ja haldamiseks, kuid seni pole jõutud lahenduseni, mis oleks Eleringile vastuvõetav ja mis oleks kooskõlas Euroopa ja Eesti õigusega ega oleks liiga koormav tarbijale.

Veskimägi ütles, et üks Alexela ja Infortari nõudmisi läbirääkimistel oli, et Elering peaks tagama neile kasutusvõimsuse üks teravatt-tund kuus. Veskimägi sõnul on see vastuolus nii Eesti kui Euroopa Liidu regulatsioonidega, see seaks ebavõrdsesse seisu teised gaasituru osalised. "Ja kolmandaks pole Elering see, kes saaks või peaks seda tegema," lausus ta.

Alexela ja Infortar teatasid samuti reedel et Eleringi pakkumine kai ehitamiseks pole nende jaoks vastuvõetav ja et nad hindavad toimunud läbirääkimisi Eleringi tahte puudumise tõttu lõppenuks.

Alexela teatas reede hommikul, et jätkab koos Eesti Gaasi omanikfirma Infortariga riigist sõltumatult Paldiski LNG terminali arendust ja eeldab, et Elering tagab sügiseks projektile vajaliku gaasitoruühenduse ning konkurentsiamet riigiabi moonutusteta vabaturu, nagu EL-i direktiivid ja Eesti seadused on aastaid erakapitalile lubanud.

Plaanide järgi peab aasta lõpuks olema Eestis LNG vastuvõtu võimekus, et tagada varustuskindlus olukorras, kui peaksid katkema Vene torugaasi tarned Eestisse. Selleks tuleb rajada Eestisse haalamiskai ja toruühendus kai ning Eesti maagaasivõrgu vahele. LNG-terminalina toimiks lähiaastatel ujuvterminal, mis on kavas rentida koos Soome riigile kuuluva gaasivõrgu operaatori Gasgrid Finlandiga.

Ettevõtjad soovivad riigilt konkreetsust

AS-i Infortar juhatuse esimees Ain Hanschmidt ütles peale kohtumist, et Eesti Gaasi omanikfirmana opereerivad nad kogu regioonis: Eestis, Lätis, Leedus ja Soomes ja nende peamine soov oleks vaba terminal kõigile. "Me soovime, et kui Paldiski terminal tuleb, saame selle läbi Eesti kliente varustada. Tuleb arvestada, et Eesti Gaas müüb 12 teravatt-tundi gaasi aastas," ütles ta. "Me tahame oma klientide ees olevaid kohustusi täita," ütles ta. "Me tahame, et Paldiski terminal oleks vaba terminal kõigile, kus meil on ka võimalik gaasi osta ja oma kliente varustada," sõnas Hanschmidt.

Ta kinnitas ERR-ile, et mingit eelist Infortar ei soovi. "Soovime kõikidele võrdseid tingimusi," ütles Hanschmidt. 

Tema sõnul peaks haalamiskai ennast ära tasuma "normaalse ajaga", kuid see pole kindlasti aasta-paar. Samuti pole Infortarile küsimus ainult haalamiskais. "Küsimus on kogu kompleksis, sest me müüme 12 teravatt-tundi gaasi aastas - me tahame, et kogu kompleks töötaks," ütles Hanschmidt. Infortari lõppeesmärk on tema sõnul ikkagi maapealne terminal, et oleks tarnekindlus tagatud.

Kohtumist ministriga hindas Hanschmidt töiseks. "Järgmisel nädalal lähevad läbirääkimised edasi, täna esitasime konkreetsed küsimused ja loodame, et saame järgmisel kohtumisel konkreetsed vastused," sõnas ta.

Alexela juhi Marti Hääle sõnul on koosoleku tulemusi vara kommenteerida. "Tibusid loetakse sügisel. Ma loodan, et majandusministeerium mõistab nüüd paremini, millised väljakutsed on erasektoril selles vallas ja mis on puudu või üle," sõnas Hääl.

"Majandusministeerium on nüüd haaranud suurema rolli ja ma arvan, et sellega me astusime sammu edasi," ütles ta. Lähemalt ta läbirääkimiste käiku kommenteerima ei soostunud. "Kõik said kodutööd ja tulevad nende tulemustega järgmisel nädal tagasi," märkis Hääl.

"Me soovime kindlalt aru saada, mis LNG-terminali rajamisel toimuma hakkab - kui pikaks ajaks, millised laevad. Just konkreetsust me soovimegi," lisas ta.