Riigi äriühing Elering teatas reede hommikul, et on arutanud Alexelaga võimalikke lahendusvariante LNG ujuvterminali vastuvõtuks vajaliku haalamiskai rajamiseks ja haldamiseks, kuid seni pole jõutud lahenduseni, mis oleks Eleringile vastuvõetav ja mis oleks kooskõlas Euroopa ja Eesti õigusega ega oleks liiga koormav tarbijale.

Alexela ja Infortar teatasid hiljem, et pakkumine kai ehitamiseks pole ka nende jaoks vastuvõetav ja hindavad toimunud läbirääkimisi Eleringi tahte puudumise tõttu lõppenuks. Varustuskindluse tagamiseks jätkavad Alexela ja Infortar kõnelusi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga.  

Alexela teatas, et jätkab koos Eesti Gaasi omanikfirma Infortariga riigist sõltumatult Paldiski LNG terminali arendust ja eeldab, et Elering tagab sügiseks projektile vajaliku gaasitoruühenduse ning konkurentsiamet riigiabi moonutusteta vabaturu, nagu EL-i direktiivid ja Eesti seadused on aastaid erakapitalile lubanud.

"Kaks kuud kõnelusi on näidanud, et Eleringil puudus soov terminal Eestisse rajada, nii selleks sügiseks kui üldse. Arutelu on käinud selle üle, kas me ligi 40 miljoni euro suuruse investeeringu juures peaksime aktsepteerima kahjumit 15 või 30 miljonit. Samas Eleringi ligi saja miljoni euro suurune plaan näeb ette sisuliselt laeva hankimise soomlastele Eesti maksumaksja raha eest. Ja takistuseks ei ole seal, et kümne aasta rent on laeva algsest ehitushinnast üle kahe korra kallim ja laevaomanik teenib erakorraliselt suure kasumi," märkis Alexela kontserni juhatuse esimees Marti Hääl.

Elering: Alexela lahendus on vastuolus avatud turu reeglitega

Eleringi hinnangul aga pole läbirääkimistel Alexela poolt pakutud lahendused hinna poolest vastuvõetavad või on tugevas vastuolus avatud turu reeglitega. 

Kui Elering alustas arutelusid, pakkusid projekti omanikud võimaliku hinnana 20 miljonit eurot, kuid läbirääkimiste käigus on esitatud ettepanek, mille järgi peaks Elering maksma kai renditasuna selle kogu ehitusmaksumuse 40 miljonit eurot ja kai jääks sellest hoolimata hilisemalt Alexela omandusse, märkis Elering pressiteates.

40 miljonit eurot tuleks maksta kõigest kahe aasta jooksul juhul, kui Elering ei taga Alexelale eelisõigust plaanitava LNG ujuvterminali teenuse kasutamiseks, mis võimaldaks neil terminalist eelisjärjekorras käidelda ühe teravatt-tunni gaasi aastas. "Samal ajal peaksid kõik teised Soome-Balti ühise gaasituru osalised konkureerima terminali ülejäänud läbilaskevõimele. Sellist eelist pole võimalik ühele turuosalisele ilma Eesti konkurentsiameti ja Euroopa Komisjoni loata anda," märkis Elering.

Infortari tegevjuht Martti Talgre ütles, et nemad pole küsinud midagi, mis oleks vastuolus Euroopa õigusega ning et nad ei saa aktsepteerida olukorda, kus kahjum jääb meile, aga gaasiäri naaberriigi riigiettevõttele.

Alexela ja Infortar märkisid, et Eesti seaduse ja Euroopa kehtiva korraldusega pole kooskõlas, et põhivõrgu ettevõte hakkab terminali opereerima ja riigiabiks Eleringile vastavat luba ei ole.

Kaks ettevõtet märkisid ka, et nemad pole üritanud läbirääkimisi meedia kaudu pidada, nagu väidab Elering. "Alexela ega Infortar ei ole vastupidiselt Eleringile ühtegi pressiteadet läbirääkimiste kohta teinud ega tänaseni numbreid ühepoolselt avaldanud," teatasid ettevõtted.

Plaanide järgi peab aasta lõpuks olema Eestis LNG vastuvõtu võimekus, et tagada varustuskindlus olukorras, kui peaksid katkema Vene torugaasi tarned Eestisse. Selleks tuleb rajada Eestisse haalamiskai ja toruühendus kai ning Eesti maagaasivõrgu vahele. LNG-terminalina toimiks lähiaastatel ujuvterminal, mis on kavas rentida koos Soome riigile kuuluva gaasivõrgu operaatori Gasgrid Finlandiga.