Tänavu aprillis läbi viidud küsitluse tellis Leedu rahvusringhääling LRT ning viis läbi uuringufirma Baltijos Tyrimai. Küsitleti 1009 leedu elanikku, veamarginaal jäi 3,1 protsendi piiresse.

Selgus, et 67,3 protsenti leedulastest toetab Vene relvajõudude Ukrainas kasutatavate sümbolite keelustamist. Selline suhtumine on omane kõigile ühiskonnakihtidele, sümboleid mõistavad ühtmoodi hukka nii maaelanikud kui linlased, minimaalpalka teenivad ja püstirikkad leedulased ning alg- , kesk- või kõrgharidusega mehed ja naised. Ainult 20 protsenti Leedu elanikest ei toeta selliste sümbolite keelustamist.

Mitteleedulaste suhtumine on veidi teistsugune, aga ka suurem osa teistest rahvustest inimesi (kes Leedus on peamiselt poolakad) toetab agressioonisümbolite keelustamist. Neid on koguni 53,6 protsenti.

Küsitlust läbi viinud firma Baltijos Tyrimai sotsioloogi Romis Maciunase sõnul oli suhtumine Georgi linti negatiivne juba enne Venemaa kallaletungi Ukrainale. Vilniuse Ülikooli Kommunikatsiooniteaduskonna dotsendi Mantas Martišiuse sõnul näitab agressioonisümbolite vastaste suur hulk rahva head infokirjaoskust. "Iga sümboli jõud sõltub sellest, kui hästi inimesed sümboli ära tunnevad ja selle tegelikust tähendusest aru saavad," selgitab Martišius, lisades et Georgi lint on Leedu ühiskonnas nii äratuntav, kui ka väga negatiivse tähendusvarjundiga. Sellest võib järeldada positiivset tõika, et Leedu elanikud oskavad läbi näha Vene propaganda üldiselt ning suhtuvad sellessegi kriitiliselt.

Küsitlusest selgub ka, et suur osa leedulastest peab õigustatuks sissesõidukeelu kehtestamist Vene artistidele. On siiski päris palju Leedu elanikke, kes mõistes hukka agressioonisümbolid ei poolda siiski sissesõidukeeldu Vene esinejaile. Sotsioloogide puhul on sellel kolm põhjust. Ühest küljest on Venemaal lauljaid ja kollektiive, näiteks DDT, Boriss Grebentšikov ja Akvarium, kes määratlevad end selgelt Venemaa agressiooni vastaste ja Ukraina pooldajatena. Neile sissesõidukeelu kehtestamist tajutakse ebaõiglasena. Teiselt aga on Vene popmuusika, eriti vanematele inimestele, veel tuttav ja omase kõlaga, mistõttu on sellest raske loobuda. Kolmandaks usuvad inimesed, et kultuuri ja poliitika vahele on võimalik tõmmata selge eraldusjoon, ehkki kultuuriloolaste hinnangul ei ole tegelikult kuidagi võimalik nende kahe vahele selget piiri tõmmata.