Eesti Väikeloomaarstide Seltsi presidendi Julija Abrami sõnul pole see väide täpne ja võib tekitada võltsturvalisust. "Kuna marutaudi peiteperiood võib olla üsna erineva pikkusega (kaks nädalat kuni isegi 1,5 aastat ja rohkem), mille puhul ei pruugi loom tõesti, kogu peiteperioodi vältel viirust eritada ja seeläbi nakkusohtlik olla, eritab loom viirust reeglina kuni kaks nädalat enne haigussümptomite ilmnemist, mis teebki selle viiruse ohtlikuks."

"Marutaudi peiteperiood ehk aeg, mil loom või inimene nakatus, aga veel ise nähtavalt haige ei ole, on suhteliselt pikk," lisas aprillis PTA-st lahkunud marutaudiprojekti juht ja veterinaar Enel Hakmann. "Just see ning tõsiasi, et marutaud nakatab kõiki püsisoojaseid loomi, s.h. inimest, ning on maailma surmavaim haigus (suremus on 100 protsenti), teeb marutaudi ohtlikuks. Ainukene marutaudi nii-öelda eelis on see, et ta levib süljega ehk nakatumiseks on vaja otsekontakti - tavaliselt on selleks puremine või värske haava või kahjustunud naha pinna saastumine süljega."

Urmas Kirtsi jutt "Pealtnägijas" puudutas seda, miks otsustas PTA mitte tegeleda Ukraina pagulaste loomade kontrolliga piiril, vaid eelistab nad Eesti sees üles otsida ja vajalikud toimingud, sh vaktsineerimine – kui see puudu on – ära teha hiljem.

"Situatsioonis, kus juba teist kuud liiguvad põgenikega kaasa ka nende lemmikloomad riikidest, kus marutaud on laialdaselt levinud ning samas kasside-koerte vaktsineerimine marutaudi vastu pajudel tegemata, on sellise faktivea esitamine Eesti populaarseimas uurivas telesaates pehmelt öeldes lubamatu," põrutas Hakmann. "Seda, kuidas marutaudi saadakse kliiniliselt tervelt loomalt, võiks kinnitada teile enamik neist inimestest, kes sureb. Maailmas sureb jätkuvalt iga kaheksa minuti tagant inimene marutõppe."

PTA loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda möönis, et ülalöeldu on üldjoontes õige, kuid jääb seisukoha juurde, et see, kui pagulasloomad otsitakse üles kõige rohkem kolme nädala jooksul pärast Eestisse saabumist, ei kujuta reaalset ohtu. "Kuna marutaudi peiteperiood, st aeg nakatumisest haigustunnuste avaldumiseni, võib olla erinevatel andmetel kuni kuus kuud, siis valdava aja sellest ei ole nakatunud loom nakkusohtlik. Marutaudi viirus ilmub looma sülge alles mõni aeg (kuni kümme päeva) enne haigustunnuste ilmnemist."

See, et hetkel ei ole teada nende loomade liikumisest põhjustatud marutaudi juhtumeid Eestis ega mujal Euroopas, ei oma Hakmanni sõnul tähtsust. "Nagu eelpool kirjeldatud, on haiguse peiteperiood pikk (kuid, isegi aastaid). Tõde selle kohta, kas ja kui ulatuslikult on marutaud sõjaolukorra tõttu Euroopasse tagasi levinud, selgub seega lähiaastatel. Kuna tegu on surmava haigusega, seega on tõde karmikujuline, eriti juhul, kui levikutõenäosust alahinnatakse."

Ainus tõhus võimalus marutaudi ärahoidmiseks on vaktsineerimine. Muu hulgas alustas PTA esmaspäeval järjekordset metsaloomade vaktsineerimist piiriäärsetel aladel.