Kristi Vinter-Nemvalts: koolide avatuna hoidmine nõudis kiireid otsuseid
Haridus- ja teadusministeeriumile antud ülesanne hankida koolidele kiirteste ei olnud tavapärane olukord, sest tavapäraselt me ei hangi kiirteste. See omakorda tingis ka erandlikud lahendused, mille osas konsulteerisime ka rahandusministeeriumiga, kirjutab Kristi Vinter-Nemvalts.
Kriisides peab riik toimima laitmatult ja kõik selle asutused käima ühte jalga. Kui kaaluda ühelt poolt laste õigust heale haridusele ja vaimse tervise kaitsele ja teiselt poolt võimalikke riiveid ettevõtjate õigustele, siis haridus- ja teadusministeerium on seisukohal, et rasketel hetkedel tuleb alati eelistada nõrgemaid ja neid, kes eelkõige vajavad riigi kaitset ja tuge.
Ka koroonakriisi ajal on lastel õigus kvaliteetsele haridusele. Veelgi enam, tervise kaitsele. Mõlemad on investeeringud paremasse tulevikku.
Eelmise aasta oktoobri lõpus otsustas valitsus koroonaviiruse laialdase leviku tingimustes koole distantsõppele pigem mitte saata, sest eelmisest õppeaastast oli teada, et selle mõju õppeedukusele ja õpilaste vaimsele tervisele on märkimisväärne ja seda mitte heas mõttes. Hariduse avatuna hoidmiseks otsustati kasutada kooliperede massilist kiirtestimist.
Esialgne hinnang oli, et koolidele saab testid soetada juba olemasoleva raamlepinguga, mis oli sotsiaalministeeriumi haldusalas. Siiski selgus, et selle raamlepingu sees ei saanud ettevõte teste tarnida.
Valitsus otsustas sügisese koolivaheaja alguses anda kiirtestide soetamise ülesande haridus- ja teadusministeeriumile, eraldades selleks reservist 7,5 miljonit eurot. Ministeeriumi eesmärk oli, et õpilased saaksid pärast vaheaega naasta kooli, kus on võimalik kiirtestimiste käigus võimalikud nakkusekandjad tuvastada.
Miks pöördusime esimese hankes ainult ühe pakkuja poole?
Vajalike kiirtestide ostmiseks korraldasime riigihangete seaduses erakorralisteks juhtumiteks ette nähtud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanke. Sõlmisime lepingu OÜ-ga SelfDiagnostics, kes pakkus 5,1 miljoni euro eest kaks miljonit testi, mis tarniti väga lühikese ajaga soovitud ajaks kõigisse üldhariduskoolidesse.
Rahandusministeeriumi hinnangul ei olnud kiirtestide riigihankes ainult ühe pakkuja poole pöördumine kooskõlas riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega. Kuigi rahandusministeeriumi hinnangul oli potentsiaalseid pakkujaid turul rohkem kui üks, oli reaalsus see, et tol ajahetkel oli meile teadaolevalt just lastele sobivate kiirtestide pakkujaid, kel oleks olnud ka piisav testide varu ning võimekus kiirtestid koolidesse tarnida soovitud ajaks, ainult üks.
Meil oli vaja kiirteste, mida saaksid ohutult kasutada õpilased iseseisvalt alates 1. klassist, ning nende testide hankimiseks 520 koolile oli aega kolm tööpäeva. Koolivaheaeg oli kohe lõppemas ning meie soov oli hoida haridus avatana.
Kriisistaapide ja valitsuse info põhjal oli teada kaks ettevõtet, kes olid piloteerinud koolides kiirtestimist (SelfDiagnostics ja Synlab). Synlab ei jõudnud nii kiiresti 1. novembriks vajalikus koguses teste soetada, seega jäigi valikusse teine, kes kinnitas, et on võimeline testid tarnima.
Riigihangete seadus ütleb, et lepingu sõlmimiseks võib läbi rääkida ühe või mitme pakkujaga, kuid säte ei keela ka kohe lepingu sõlmimist konkreetse ettevõtjaga, kelle kaup sobib. Sellest me ka juhindusime, arvestades testide vajaduse kiireloomulisust. Nagu praegu teame, osutus kiirtestimine väga tõhusaks abinõuks.
Miks me ei korraldanud lisatestide ostmiseks avatud hankemenetlust?
Koolid võtsid kiirtestimise kiiresti omaks ning kuna viirus ei näidanud raugemise märke, oli selge, et vaja on lisakogust teste. Novembri alguses korraldasime uue hanke, tehes ettepaneku testide hankimiseks läbirääkimiste alustamiseks 17 ettevõtjale, kellest saatsid oma vastuse 12.
Nõuetele vastavaid pakkujaid, kelle testid kontrollis üle ka terviseamet, oli kuus. Kõigile tingimustele vastava odavaima pakkumise tegi Medesto Logistics OÜ, kellega sõlmisime kiirtestide tarne raamlepingu 2,1 miljoni testi ostmiseks 2 370 000 miljoni euro eest.
Me ei saa jätkuvalt nõustuda rahandusministeeriumi järeldusega selles, et kiirtestide teise hanke läbiviimine väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena ei olnud õiguspärane. Rahandusministeerium leiab, et sel korral oleks pidanud alustama hanget hanketeate avaldamisega, sest olukord polnud nende hinnangul enam erakorraline.
Jääme oma seisukoha juurde, et faktiline olukord kiirtestide hankimisel oli sama, mis ka esimese hanke ajal. Olukorda pingestas teise hanke puhul omikroni tüve kiire levik ja kiirtestide defitsiit Euroopas.
Väide nagu oleks haridus- ja teadusministeerium pidanud viima läbi hanketeatega alustatava hanke, mis oleks menetlusaega oluliselt pikendanud, ei ole 2021. aasta sügisel valitsenud reaalsust arvestav. Oluline on ka see, et teise hanke läbiviimise ajal selgus tõsiasi, et terviseameti heakskiidetud ja Eesti turule lubatavate toodete arv oli kahanenud.
Miks me pikendasime kehtivat raamlepingut?
Jaanuaris sai selgeks, et riigi tugiteenuste keskuse korraldatav kiirtestide hange võtab oma aja ning nad ei jõua lepinguni ajaks, mil koolid uusi teste vajavad. Viiruse levik oli jätkuvalt laialdane ning koolid vajasid teste iganädalasteks testimisteks. Seetõttu tuligi riigi tugiteenuste keskusest, mis on riigis hangete kompetentsikeskuseks ning asub rahandusministeeriumi valitsemisalas, soovitus pikendada olemasolevat raamlepingut.
Nüüd heidab rahandusministeerium ette, et riigihankes tehtud raamlepingu muudatused kiirtestide täiendavaks ostmiseks on vastuolus seadusega, kuna raamlepingu maksimaalse maksumuse ületamine ei ole lubatud.
Raamlepingu maksimaalne maksumus ei olnud siiski ületatud. Tõsi, jutt on neljakümnest sendist, kuid juriidiline fakt – lepingu täitumine täismahus esineb juhul, kui summa on täis. Ka 40 sendi eest oleks teoreetiliselt võinud osta ühe testi, kui partner oleks hinda alandanud, mis ei ole keelatud. See oli õlekõrs, millest sai kinni haarata. Seega käitusime seadusele vastavalt: muutsime esmalt kehtivat raamlepingut ning sõlmisime seejärel raamlepingu tingimustest lähtudes hankelepingu.
Isegi siis, kui küsimus on riigi erinevate asutuste puudulikus koostöös või planeerimisvigades, peab riigil olema võimalus tagada ohutu toimimine ja ei saa olla hetke, mil tuleb öelda, et ei saa. Alati peab saama ja just sellisteks erandlikeks olukordadeks on erandlikud hankemenetlused ette nähtud.
Kui praegune tõlgendus ja arusaam ongi teistsugused, siis on siin vaja võtta ette samme, et edaspidi ei takerduks riik sarnastest situatsioonides oma asutuste vahelistesse vaidlustesse, vaid lahendaks probleemi, mille lahendus teeniks üldist kasu ja huvi ning toetaks ühiskonna teviklikumat toimimist ka erandlikes oludes.
Haridus- ja teadusministeeriumile antud ülesanne hankida koolidele kiirteste ei olnud tavapärane olukord, sest tavapäraselt me ei hangi kiirteste. See omakorda tingis ka erandlikud lahendused kehtiva õiguse raames, mille osas konsulteerisime pidevalt asjatundjatega, sh ka rahandusministeeriumiga.
Nüüd teame ja keegi pole seda ka vaidlustanud, et kiirtestimine aitas hoida sel õppeaastal meie hariduse avatuna ning lapsed ja noored haridusasutustes. Selleks pidime tegema otsuseid.
Kuna riigihangete läbiviimine erandlikes olukordades kehtivas õigusruumis on tekitanud hulga küsitavusi, siis näeme olukorra lahendusena sõltumatu juriidilise ekspertiisi tellimise, sest taolisi kriisist tingitud olukordi võib tulevik veel tuua. Nii saame luua selgust ja kindlust edaspidiseks.
Uueks õppeaastaks valmistudes on haridus- ja teadusministeerium osalemas riigi tugiteenuste keskuse hankes SARS-CoV-2 antigeeni kiirtestide ostmiseks erinevatele asutustele.
Toimetaja: Kaupo Meiel