Küsitluse kohaselt kiidab 93 protsenti vastanutest heaks humanitaarabi andmise sõjas kannatanud inimestele, 88 protsenti toetab sõja eest põgenevate inimeste vastuvõtmist Euroopa Liitu.

Ukrainale rahalise toetuse andmist pooldab 80 protsenti, kaks kolmandikku (67 protsenti) eurooplastest kiidab heaks, et EL rahastab sõjavarustuse ostmist ja tarnimist Ukrainasse. Lisaks leiab 75 protsenti vastanutest, et sõda Ukrainas näitab, et "me vajame EL-is suuremat sõjalist koostööd".

Vastanutest 66 protsenti nõustub, et "Ukraina peaks liituma EL-iga, kui ta on selleks valmis", 71 protsenti usub, et Ukraina on osa Euroopa perekonnast ja 89 protsenti tunneb ukrainlaste suhtes kaastunnet.

Väga kõrge on ka toetus sanktsioonidele, mis kehtestati Venemaale pärast sõjalist rünnakut Ukraina vastu. Valdav enamus eurooplastest (80 protsenti) kiidab heaks Venemaa-vastased majandussanktsioonid. 79 protsenti eurooplastest kiidab heaks sanktsioonid Venemaa oligarhide vastu, et panna sissetungi eest vastutavale Venemaa poliitilisele eliidile selged majanduslikud ja poliitilised kulud.

Uuring näitas ka laialdast toetust Euroopa Liidu tegevusele energiavaldkonnas, mille eesmärk on vabaneda sõltuvusest Venemaa fossiilkütustest. Suur konsensus valitseb EL-is gaasihoidlate täitmises, et vältida gaasipuuduse ohtu järgmiseks talveks (86 protsenti), EL-i meetmete võtmises hoonete, transpordi ja kaupade energiatõhususe suurendamiseks (85 protsenti) ning asjaolus, et Ukraina sõda muudab kiireloomulisemaks investeerimise taastuvenergiasse (84 protsenti). 90 protsenti eurooplastest nõustub, et Euroopa tasandil tuleks võtta meetmeid, et piirata tõusvate energiahindade mõju tarbijatele ja ettevõtetele. Vastanutest 86 protsenti ütleb, et energiahindade tõus mõjutab oluliselt nende ostujõudu.

Eestis suur toetus Ukrainale

Eestis läbiviidud küsitluse andmete kohaselt on siinsed elanikud suurimate Ukraina toetajate seas.

Eesti vastajatest ütles 51 protsenti, et jälgib Ukrainat puudutavaid uudiseid mitu korda päevas, 26 protsenti vähemalt korra ning 47 protsenti arutab Ukraina sündmusi vähemalt korra päevas.

Eesti inimestest 56 protsenti oli täiesti nõus ning 34 protsenti kaldus nõustuma väitega, et on isiklikult mures Ukrainas käiva sõja pärast. Sümpaatiat ukrainlaste suhtes tunnistas kokku 90 protsenti Eesti inimestest.

Eestis nõustus 49 protsenti täiesti ning 34 kaldus toetama väidet, et Ukraina peaks saama Euroopa Liidu liikmeks, kui ta selleks valmis on.

Eestis oli koos Rootsiga suurim osakaal neid inimesi – 70 protsenti -  kes leidsid, et Venemaa võimudel lasub peamine vastutus praeguse olukorra eest Ukrainas.

Eurobaromeetri kiiruuring viidi läbi 27 liikmesriigis ajavahemikus 13.–20. aprillini 2022. Internetis küsitleti 26 066 ELi kodanikku ehk ligi tuhandet vastajat igas liikmesriigis.