Kallas ütles, et ta peab tegelema NATO liidrite veenmisega selleks, et Eesti kaitset tugevdada ning üleminek heidutushoiakult kaitsehoiakule ei ole paraku ainult vormistamise küsimus, nagu võis tunduda.

"Tulid NATO sõjalise poole ettepanekud ja meie jaoks seal on vaja kõvasti tugevdamist. Ma detailidesse ei hakka minema, aga see ei ole see, mis meid rahuldaks veel," lausus ta.

Kallase sõnul on NATO sõjaline pool "üritanud poliitiliselt ruumi lugeda" ning anda igale liikmesriigile midagi.

"Aga selge on see, et agressioonioht Portugalis ei ole see, mis on agressioonioht Baltikumis. Ja seetõttu ei tohiks seda vaadata nii, et igaüks saab midagi, vaid tuleb tugevdada kaitset seal, kus tegelikult seda kõige rohkem on vaja, arvestades, et agressiooni hind on tõusnud," ütles peaminister.

Kallas märkis, et Eesti sõnumite kohalejõudmiseks tuleb teha veel kõvasti tööd nii suurte liitlaste kui ka liitlastega, kes mõistavad Eesti olukorda. ""Et jõuda meid rahuldava lahenduseni. Meie jaoks on oluline, kuidas kaitse hakkab toimima," ütles ta.

NATO poliitiline juht, peasekretär Jens Stoltenberg ütles kuu aega tagasi, et NATO koostab plaane oma idatiiva tugevdamiseks.

NATO ümberkujundamise osana asendatakse praegu idatiiva riikides tugevdatud heidutushoiaku raames asuvad suhteliselt väikesed üksused, mille sisuline funktsioon on fikseerida Venemaa rünnak, piisavalt suurte üksustega, mis suudaks ka võimaliku sissetungi tagasi lüüa, rääkis Stoltenberg.

"See on osa muutusest, mille me peame tegema – liikuma päästik-heidutuselt millelegi, mis oleks rohkem heidutus tagasilöömise ja kaitse kaudu. See on juba töös. Me peame tagama, et oleme üha ohtlikumas maailmas võimelised kaitsma kõiki NATO liitlasi," ütles Stoltenberg.