Üle kümne EL-i liikmesriigi on valmis panustama Liibanoni missiooni

Euroopa Liidu välispoliitikajuhi Kaja Kallase sõnul on üle kümne EL-i liikmesriigi valmis panustama vahendite ja isikkoosseisuga kavandatavasse missiooni, mille eesmärk on nõustada ning koolitada Liibanoni relvajõude. Eesti kaitseministeerium valitsuse seisukohta missioonil osalemise kohapealt ei avalda.
Kavandatava missiooni idee sündis EL-i aruteludest selle üle, kuidas tugevdada Liibanoni julgeolekujõude. Selle eesmärk on anda Liibanoni armeele võimalus keskenduda relvarühmituse Hezbollah' desarmeerimisele, vahendas Reuters.
Lääneriigid on pikka aega nõudnud, et Liibanon desarmeeriks Iraani toetatud relvastatud rühmituse. See samm on Liibanoni ja Iisraeli vahelise relvarahu keskne osa, mis peaks lõpetama konflikti, mis on kulgenud paralleelselt USA ja Iisraeli sõjaga Iraani vastu.
ÜRO Liibanoni rahuvalvemissiooni UNIFIL mandaat lõpeb 2026. aasta lõpus ning eeldatavasti algab seejärel aasta kestev vägede vähendamine ja riigist väljatoomine.
"EL ei taotle UNIFIL-i asendamist," ütles Kallas Iirimaal pärast Euroopa kaitseministrite kohtumist ajakirjanikele.
"Meie eesmärk on tugevdada Liibanoni relvajõude ja riigi võimekust tagada julgeolekut kogu oma territooriumil," sõnas ta ja lisas, et planeerimine edeneb jõudsalt.
Üks EL-i ametnik ütles Reutersile, et ühenduse plaan on käivitada missioon oktoobri keskpaigas ning saata seejärel isikkoosseis kohale 2026. aasta lõpus või 2027. aasta alguses.
Kallas ei täpsustanud, millised EL-i liikmesriigid missioonil osalevad.
Prantsusmaa on juba mitu kuud püüdnud korraldada rahvusvahelist konverentsi Liibanoni relvajõudude tugevdamiseks. Samuti tehti ettepanek luua UNIFIL-i asendamiseks uus rahvusvaheline väeüksus.
Üks lääne kõrge diplomaat märkis teisipäeval Reutersile, et enne oktoobri lõpus toimuvaid Iisraeli valimisi ei langetata Liibanoni tuleviku osas tõenäoliselt olulisi otsuseid.
Diplomaat lisas, et arengut ei toimu, kui Liibanoni relvajõude märkimisväärselt ei tugevdata. Tugevam armee suudaks liikuda piirkondadesse, mida varem kontrollis Hezbollah.
ERR uuris kaitseministeeriumist, kas Eesti on andnud nõusoleku, kaalub seda või on keeldunud.
"Saame öelda, et Eesti osaleb aktiivselt Euroopa Liidu aruteludes, muuhulgas ka Euroopa Liidu ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat puudutavates teemades. Eesti võimaliku osalemise üle rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel otsustab riigikogu iga-aastaselt," vastati ministeeriumist.
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: Reuters












