"NATO Madridi tippkohtumiseni on aega poolteist kuud. Ja nädalavahetusel Berliinis toimuv NATO välisministrite kohtumine valmistab seda ette nagu ka kaitseministrite kohtumine, mis veel enne Madridi toimub. Eelkõige just kaitseministrid arutavad neid sõjalisi küsimusi. Selles mõttes on aega piisavalt - on piisavalt selleks, et pidada läbirääkimisi ekspertide tasemel Brüsselis ja lõpuks ka Madridis liidriteni välja jõuda," rääkis välisministeeriumi NATO ja Atlandi-üleste suhete osakonna direktor Kyllike Sillaste-Elling reedel ERR-ile.

Ka kaitseministeeriumi esindaja viitas, et läbirääkimised pole veel läbi.

"Praegu on läbirääkimised alles käimas ja Eesti eesmärk on kindlasti jõuda meie jaoks parima lahenduseni, kus regioonis oleks selge juhtimisstruktuur koos lahingvalmiduses üksuste, mille koosseisu kuuluvad ka Eesti üksused, ja kriitiliste võimalditega (konkreetsest vajadusest lähtuv relvasüsteem - toim, ingl.k. enabler), samuti eelpaigutatud relvastus ja varustus Eestisse tulevatele tugevdusüksustele," ütles ministeeriumi pressiesindaja Susan Lilleväli.

Kallas ütles neljapäeval ERR-ile, et NATO sõjaliselt juhtkonnalt laekunud ettepanekud siinse kaitse tugevdamiseks ei ole sellised, mis Eestit rahuldaks. Peaminister andis mõista, et NATO esialgsetes ettepanekutes on pakutud igale liikmesriigile midagi, ehkki enim on ohustatud just idapoolsed liikmesriigid, mis vajaksid suuremat tähelepanu.

Sillaste-Elling viitas reedel ERR-iga rääkides sellele, et tänavu 24. märtsil Brüsselis toimunud NATO valitsusjuhtide ja riigipeade kohtumisel võeti vastu deklaratsioon, milles öeldakse, et seoses kujunenud julgeolekuolukorraga Euroopas tuleb oluliselt tugevdada NATO kaitse- ja heidutushoiakut idatiival.

"See on seal väga selgelt sõnastatud. Ja nüüd toimub protsess, et täita need sõnad sisuga – et tekitada sinna taha sõjaline hinnang. Tänase seisuga on tulnud esialgne hinnang NATO sõjalistelt esindajatelt ja nüüd algavad arutelud Brüsselis nende ettepanekute üle," rääkis diplomaat. "Praegu on raske ennustada, kuhu välja jõutakse, aga poliitiline suunis kõige kõrgemalt tasemelt on juba antud, et tuleb oluliselt tugevdada heidutust ja kohalolu," selgitas ta.

"Madridiks on oodata suuremaid otsuseid," lisas Sillaste-Elling. NATO tippkohtumine Madridis toimub 29. - 30. juunil.

Kallas ütles märtsi lõpus, et Eesti praegune kaitstus oma agressiivse naabri eest ei ole piisav, mistõttu peaks NATO tugevdama oma kohalolekut siin piirkonnas, paigutades siia diviisi suuruse üksuse.

Hiljem täpsustas kaitseväe juhataja Martin Herem, et Eesti soov saada enda kaitseks NATO-lt diviisisuurust üksust hõlmab esmajärjekorras sellise suurusega väe juhtimiseks vajalike struktuuride loomist ning selle kõrval ka Eesti enda ning siin asuvatele liitlasvägedele täiendavate üksuste valmis panemist.

"Me tegelikult ei räägi ju diviisist - viiest või kümnest tuhandest võitlejast, kes siin Eestis kohal oleks -, vaid sellest, kuidas see diviis siia tekib. Sellel on olemas staap, sellel on olemas vähemalt kaks Eesti brigaadi pluss mõned teised Eesti üksused. Sellel on olemas need samad NATO eFP lahingugrupid," selgitas Herem.

"Aga sellel peaks olema veel määratud üksuseid, võib-olla ka osaliselt siin Eestis, mis ohu või õigemini otsuse korral tulevad siia loetud päevade jooksul, aga mis on siin ka harjutatud tegutsema, mis on siin harjunud koos tegutsema, mis on harjunud siia tulema. Ja võib-olla on nendel ka teatud vahendid siia juba ette ladustatud," lisas kindralleitnant Herem.

ERR-iga reedel rääkinud anonüümsust palunud allikas arvas, et NATO kaitsehoiaku kujundamise ettepanekusse võis olla juba sisse arvestatud Soome ja Rootsi peatne liitumine alliansiga, mis tähendaks, et NATO ei peaks siinse piirkonna kaitseks enam nii suurte täiendavate vägedega arvestama, kuna nüüd saab arvestada ka Soome ja Rootsi relvajõududega.