"Kuigi seda nähakse lubadustest taganemisena või avaldatakse pettumust, siis kummakski pole põhjust. Selline on sõjaväelaste ettepanek olnud kogu aeg. Vähemalt Eesti kaitseväe[laste]," kirjutas kindralleitnant Herem sotsiaalmeedias Saksamaa tegevust hinnates.

Kindral tõdes, et Eesti, Läti ja Leedu kaitsmiseks ei piisa nende oma vägedest ega ka neist teiste NATO riikide üksustest, mis siin juba on, ehk et igal juhul vajavad Balti riigid paremini ettevalmistatud kaitset.

"Lahendus on täiendavate jõudude määramine, neile plaani järgi ülesannete määramine ja nende harjutamine, üksuste lahinguvalmiduse hoidmine, siirmise ja lahingutegevuse ettevalmistus erinevatel tasanditel," selgitas Herem. Lisaks tuleks varustada Balti riikide kaitsmiseks mõeldud üksused – näiteks mehhaniseeritud brigaad - kõige vajalikuga ning osa varustust ka juba siia kohale paigutada.  

"Küsimus ei ole alati tehnikas, vaid näiteks laskemoonas, varuosades ja väga paljudes detailides, millest osa tuleks siin ladustada. Aga selle hoidmine on märkimisväärselt odavam kui kogu üksuse ja sinna juurde kuuluva, sealhulgas perede, hoidmine siin," rääkis Herem hiljem ERR-ile antud intervjuus.

Herem selgitas Leedu näitel, kuidas Saksamaa otsuse alusel hakkaks sinna määratud Sakas brigaadi osad Leedus roteeruma, peaeesmärgiga harjutada oma ülesandeks. "Õppida tundma keskkonda, kohalikke tingimusi ja koostööd teiste Leedus paiknevate või seal vajadusel tegutsevate üksustega. Nende üksuste tegevust hakkab juhtima diviis. Kas Saksa, Leedu või NATO oma, pole tähtis. Oluline, et on määratud konkreetsed üksused mis on valmis tegutsema," kirjeldas Eesti kaitseväe juhataja.

Kui suur osa neist üksustest ajutiselt või alaliselt siin hakkab paiknema, on ressursside ja ohu küsimus, märkis Herem.

Hilisemas intervjuus rääkis ta, et brigaadist üks kolmandik võiks olla kogu aeg kohal, harjutaks siin ja ülejäänud oleksid samuti siinse keskkonnaga juba tuttavad ning valmis vajadusel siia kiiresti tulema.

Ta tõi välja, et kui tuua piirkonda alaliselt brigaadisuurune üksus, milles on vähemalt 3000 sõjaväelast, siis see vajaks väga palju taristut, sisuliselt sõjaväelinnaku ehitamist nagu praegu asub Tapal.

"Alaline paiknemine tähendab Saksa-Leedu puhul "väikest Saksamaad" Leedus. Lasteaiad, koolid, elamispinnad. Või arvab keegi, et hoiad aastaid inimesi kodust ja perest eemal? Üldiselt see ei tööta," selgitas kindral. "Järgmiseks vajab selline üksus harjutusala. Lihtsustatult 10×10 km ala, kus saab harjutada manöövrist kuni suurtüki laskmisteni. See on keerulisem kui RailBalticu või tuulepargi rajamine."

Sellise taristu rajamine nõuaks ühekordselt sadade miljonite eurode investeerimist ning edaspidi kümneid miljoneid aastas ülalpidamiskulusid. See aga on raha, mille võiks reaalsete sõjaliste võimete arendamisse, mitte aga betooni panna, märkis Herem.

Vägede kiire kohaletoomine on võimalik

Kindral tõstatas ka küsimuse, kas on võimalik ohu tekkides Balti riikidesse nende kaitsmiseks määratud väed piisavalt kiiresti kohale tuua.

"Minu arvates saab. See tuleb korraldada ja seda tuleb harjutada. Ja harjutada ei tule mitte ainult liikumist Saksamaalt Leetu, vaid üksustevahelist koostööd ja konkreetses keskkonnas tegutsemist," rõhutas ta.

Herem selgitas, et kui Leedu sattuks olukorda, kus Ukraina oli tänavu jaanuaris – Vene väed olid suures osas juba tema piiridele koondatud - siis ning juba detsembriski oleks tulnud hakata riigi kaitsmiseks mõeldud vägesid kohale tooma.

"Ja kui keegi kahtleb sellises otsuses, siis miks ei kahtle ta otsuses sõdida alaliselt paiknevate üksustega? Suwalki ja A2/AD (anti access area denial, eesti keeles piirkondliku õhutõrje keskus – toim.) on kujunenud mugavusväljendiks, ilma et nende küsimuste lahendamisele mõeldaks. Aga lahendused on olemas," rõhutas Herem.

"Kokkuvõttes liigub Leedu Saksa suunal areng sinna, millest me nende kaitseväe juhatajatega viimased kuud rääkinud oleme. Sõjaliselt tark ja ressursi poolest tõhus lahendus. Just selliseid otsuseid ootamegi kogu 3B (Balti riikide – toim.) kohta Madridis (NATO tippkohtumisel juuni lõpus – toim.)," kirjutas kindral.

"Kui sõjaväelased aru saavad, on ju hästi. Kõrvalseisjad ei peaks aga igat endale arusaamatut otsust aga läbikukkumiseks või pettumuseks tembeldama. Pealegi, meil on lahendust vaja kiiresti. Igasuguse alalise paiknemise arendamine võtab aega aastaid ja ka siis nauditakse silmaga nähtavat, kuid mitte tingimata sõjaliselt efektiivset tulemust," lõpetas kaitseväe juhataja oma kommentaari.

Ka peaminister Kaja Kallas on öelnud, et Eesti soovib NATO-lt diviisisuurust üksust, kuid hiljem täpsustanud, et vajab siiski diviisitasandi juhtimisstruktuuri loomist.

Eestile pakuks vägesid Ühendkuningriik

Kommenteerides Saksamaa valmisolekut toetada Leedut, lisas Herem, et tema andmetel on sama võimalust Eestile pakkunud Ühendkuningriik.

"Nii et oluline, et [NATO tippkohtumisel] Madridis antakse suund konkreetsete üksuste määramisele. Ja pärast seda, kui nad määratakse, tehakse plaan ja seda plaani hakatakse harjutama. Praegu Saksamaa on näidanud juba seda suunda enne Madridi otsuseid ja ma tean, et brittidel on tegelikult enam-vähem sama plaan. Nii et minu meelest läheb kõik väga hästi.

NATO tippkohtumine Madridis toimub 29. - 30. juunini. Sellel uuendatakse alliansi strateegilist kontseptsiooni järgmiseks kümnekonnaks aastaks, et "NATO oleks kohanenud muutuva maailmaga ja suudaks tagada oma miljardi kodaniku julgeoleku," öeldakse alliansi eelteates.