Intervjuult ERR-is liikus Kersna otse rahandusministeeriumisse ütlusi andma, sest eelmise aasta lõpus tehtud kiirtesti hangete tõttu on rahandusministeeriumi vastav osakond tema suhtes algatanud väärteomenetluse.

"14. oktoobril 2021 andis valitsus sotsiaalministeeriumile ülesande, et tuleb korraldada kõigi laste testimine, sest viirusenäitajad läksid järjest üles. Sotsiaalministeeriumi partnerfirma Synlab oli teinud Viimsi koolis lutsukommi meetodil pool'imisega laste seas testimist, ja sealt tuli tagasiside, et see töötas väga hästi. 19. oktoobril kinnitas Synlab, et nad saavad hakkama kõigi laste testimisega. Nad olid terviseametiga valinud koolid, kus oli kõrge nakatumise tase, et läbi viia screen'imise projekt. 25. oktoobril selgus, et sellesse screening- projekti on alles jäänud vaid 12 kooli – laialdasest õpilaste testimisest oli saanud väikesemahuline teadusprojekt, mis poleks aidanud koole lahti hoida," rääkis Kersna tänase väärteomenetluse taustast.

"Kui 26. oktoobril sai valitsus aru, mis olukorras oleme testimisprojektiga, siis pakkusin välja, et korraldame testimise ise. Aega oli väga vähe, kolm tööpäeva ja kaks nädalavahetuse päeva. Nii tehtigi. See oli väga hea meede koolilaste koolis hoidmiseks ja ka viiruse leviku tõkestamiseks," märkis Kersna.

Otsus sõlmida leping ühe partneriga tehti ajal, kui nakatumisi oli 2000 juhtu päevas ja tervishoiuekspertide seas oli paanika, ütles Kersna. "Ja nagu ikka, on esimesed kohad, mida tahetakse kinni panna, koolid. Tehti ettepanekuid, nagu panna koolid aasta lõpuni kinni. Olles läbi elanud kohutavalt rasked otsused eelmisel õppeaastal, kui panime koolid kinni, millega ma polnud sugugi nõus, siis teadsime, et sel on rasked tagajärjed. Ma polnud nõus, et mõjutame 170 000 last ja nende tulevikku," selgitas Kersna oma motiive.

Oluline oli koolid lahti hoida

Kersnat teeb väga kurvaks, et teda peetakse nüüd korruptandiks. "Ma ei saanud isiklikku kasu sellest, meil on tugev meeskond ja juhtkond. Meie õigusosakonna juhataja on töötanud riigikohtus ja riigikontrollis. Nemad pakkusid välja lahendused, kuidas saame haridusministeeriumis hoida koolid lahti seaduses ette antud piirides ja seadus annab selle võimaluse," rääkis Kersna.

Rahandusministeeriumi riigihalduse pool hakkas lepinguid siiski uurima. "Jaak Aab on olnud ise valitsuse otsuste juures. Valitsus andis mulle suunise, et kui lähete ühe osavõtjaga lepingu peale, siis lepingu aeg peab olema võimalikult lühike, maksimaalselt üks kuu. See pani meile surve järgmise hanke väljakuulutamiseks - juba 8. novembril saatsime 17 ettevõttele kutse hankel osalemiseks," rääkis Kersna. "Jaak Aab ja ülejäänud valitsus oli otsuste juures, me ühiselt vastutame selle eest," rõhutas ta.

"Ütlesin kogu aeg oma ametnikele, et konsulteerige rahandusministeeriumiga. Tehti videokoosolekuid, kus rahandusministeeriumi ametnikud ütlesid, et see, mis me teeme, on kahtlane, aga nad ei pakkunud teisi võimalusi. Nende idee oleks ilmselt olnud, et pikendame vaheaga kahe nädala võrra ja hakkame rahulikult hanget ette valmistama," rääkis Kersna.

"Kui koolid kinni pannakse, siis viirusesse nakatumise näitajad ei hakka langema, ja siis on raske saada koole distantsõppelt tagasi. Kui sõrme annad, siis ei saa enam tagasi võtta. Tuli järgi ka omikron, aga meil oli koolikoldeid väga vähe. Testimine oli suurepärane meede 170 000 lapse põhiseaduslike õiguste tagamiseks," märkis ta.

Ametnike vahetuseta polnud võimalik

Ministeeriumisse tulles tegi Kersna kohe ametnike vahetuse. "Ilma ametnike vahetuseta ei olnud võimalik. Asjad, mis tulid takkajärgi välja, kuidas oli asju aetud, ma ei saaks öösel magada, kui oleksin vaadanud nendest asjadest mööda," ütles Kersna. "Kui ministeeriumi kantsler teeb ministeeriumi allasutuse juhiga avalikus sektoris konfidentsiaalsuse kokkuleppe, et me ei räägi avalikkusele sellest, milles oleme kokku leppinud, siis no kuulge, see ei ole 21. sajandi demokraatlik Eesti vabariik," sõnas ta.

Riigiametnike koostatud koroona-teemaline tegevuskava aastateks 2022-2023 jättis Kersnale mulje, et "me tegelikult ei tea, mida teha". "Mul kriibib, et selles dokumendis on väga vähe juttu ventilatsioonist. See pole rahaga kaetud, põhimõttelist edasiminekut selles vallas pole," ütles ta. Kui sel sügisel ei teki uut ja jõhkrat Covid-tüve, siis hariduses saame hakkama, kinnitas Kersna.

Samas pole välistatud, et Kersna järgmisel nädalal pole enam minister. "Jaa, see pole sugugi kindel," nõustus Kersna. "Lastetoetuste eelnõus on suured sisulised probleemid, nendele peab kindlasti vastu seisma. Reformierakonna fraktsioon on esitanud Keskerakonna fraktsioonile täna ettepanekud, kuidas koos edasi minna, aga ma ülemäära optimistlik pole," ütles Kersna valitsuskriisi kommentaariks.

"Meil sisuliselt pole valitsust täna, eriti riigikogus hääled ei pea. Toimime praegu vähemusvalitsusena, nagu Mart Võrklaev ütles. Suhted on alati kahepoolsed, aga mina valitsuse liikmena ei mäleta ühtegi korda, kui Keskerakond oleks tõstatanud lastetoetusete kasvatamise teema. Vaadates, kuidas täna Keskerakonna kätega viiakse ellu Isamaa valimislubadust üks ühele, siis tekib küsimus miks? See ei saa olla ratsionaalne põhjus, seal peavad olema teised põhjused," rääkis Kersna.

"Olukord valitsuses on nagu Covidiga – see on väga muutuv. Ma ei välista võimalust, et täna või homme esitatakse ka mulle umbusaldusavaldus," ütles Kersna.