Õiguskomisjoni esimees Marek Jürgenson ütles, et eelnõuga on kavas teha kaks põhimõttelist muudatust: muuta relvaeksamid üksnes eestikeelseks ja võtta relvaloa väljastamisel senisest enam arvesse relvaloa taotleja süütegusid.

"Komisjoni hinnangul on tulenevalt Venemaa sõjast Ukrainas ja muutunud geopoliitilisest olukorrast vaja täpsustada ka relvaseadust. Väga oluline on teha kõik selleks, et tulirelvad ei satuks selliste inimeste kätte, kes on sooritanud väga raske kuriteo või ei oska relvadega ohutult ümber käia. Soovime seega täiendada relvaloa väljastamisest keeldumise aluseid nii, et näiteks mõrva sooritanud inimene ei saaks mitte kunagi relvaluba," selgitas Jürgenson.

Kehtiva õiguse järgi pole teatud kuritegude toimepanijatel võimalik relvaomanikuks saada kuni karistusandmete karistusregistrist kustumiseni.

Komisjon liige Anti Poolamets ütles, et komisjon soovib muuta seadust nii, et relvaluba saaks taotleda vaid need välismaalased, kes valdavad eesti keelt heal tasemel. "Selleks soovime muuta relvaeksami täies mahus eestikeelseks," sõnas Poolamets. "See tähendab, et relvaeksami teooria osa ei saa edaspidi enam sooritada tõlgi abil."

Kehtivas seaduses on hulk sätteid, mis võimaldavad kontrollida relvaomanike karistatust ja eluviise, ka käitumist sotsiaalmeedias või näiteks agressiooni toetamist.

Eestis on umbes 1300 relvaomanikku, kes on Venemaa või Valgevene kodakondsed või halli passi omanikud. Komisjonile kinnitas politsei, et neid kõiki on pärast 24. veebruari kontrollitud. Samuti kontrolliti relvaomanikke pärast Lihula tulistaja juhtumit.

Euroopa Liidu liikmesriikides pole kodakondsuse põhjal relvaloa piiramise teed mindud, vaid lähtutud on isiku kõlblusest, märkis komisjon oma teates.