"Ukraina sõja esmased õppetunnid tõid eriti olulisena välja territoriaalkaitse mahu, mistõttu valitsus eraldas märtsis kaitseväe juhataja tõstatatud vajadustest lähtuvalt täiendavad rahalised vahendid maakaitse suurendamiseks," ütles kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler Tiina Uudeberg kolmapäeval ERR-ile.

"Ukraina sõda on andnud kinnitust meie varasematele seisukohtadele. Tooksin neist välja kaks: kriisi ja sõja korral tekib väga palju vabatahtlikke, reservväelasi, kes selleks hetkeks ei pruugi olla sõjaaja ametikohtadele määratud ja mobiliseeritud. Nende organiseerimiseks peab olema valmis enne sõjahetke," rääkis kaitseväe juhataja, kindralleitnant Martin Herem teisipäeval antud pressikonverentsil.

Kui veel sügisel valitsuses kinnitatud riigikaitse arengukavas aastateks 2022 – 2031 oli kaitseväe sõjaaja struktuuri suuruse sihttasemeks seatud 2025. aastaks 25 300 ning 2031. aastaks 26 700 võitlejat, siis teisipäeval lisas Herem kava maakaitse üksustele, mille praegu moodustavad 9500 kaitseliidu võitlejat, veel 10 000 reservväelast. Eeldades 500 kaitseliitlase lisandumist lähiajal, kasvaks sellega territoriaalkaitse üksuste sõjaaja koosseis 20 000 võitlejani juba 2024. aastaks.

"Juurde tuleb 10 500 maakaitse võitlejat, mis teeb sõjaaja struktuuri suuruseks üle 37 000, selle hulgas kokku 20 000 maakaitse võitlejat," märkis Uudeberg.

Asekantsleri selgituste kohaselt nägi ka senine riigikaitse arengukava ette maakaitse osalist ümberkujundamist, tõstes fookusesse pigem väiksemate ja lokaalsemate üksuste loomise.

"Täiendavad võitlejad sobituvad sellesse suunda. Oluline on siinkohal ka põhimõtete muutumine – kui varem formeeriti maakaitse vabatahtlikkuse alusel – inimesed, kes vabatahtlikult võtavad kohustuse riiki kaitsta –, siis nüüd täidetakse lisandunud kohti osaliselt ka reservistidega. See tagab, et kõik 20 000 kohta saavad kiiresti täidetud," märkis Uudeberg.

Herem selgitas teisipäevasel pressikonverentsil, et valitsuse antud umbes 30 miljonit eurot maakaitse tugevdamiseks kasutatakse peamiselt individuaalvarustuse hankimisele.

"Nii et kokkuvõttes on maakaitse suurendamine loogiline samm edasi, mis kiirenes Ukraina järelmite valguses ning täiendava finantseerimise abil," tõdes Uudeberg, viidates ka üldise kaitsetahte suurenemisele, mis on toonud riigikaitsesse rohkem vabatahtlikke.

Heremi selgituste kohaselt valitakse kiirreageerimisüksustesse määratud reservväelaste seast välja 10 000 reservväelast, järgmisel aastal määratakse nad konkreetsetesse maakaitse ringkondadesse ning aasta teises pooles toimuvad selles maakaitse ringkonnas, kus üksused tegutsema hakkavad, reservväelaste õppekogunemised. Inimesed määratakse elukoha järgi, et nad tunneksid hästi oma piirkonda, selgitas kindralleitnant Herem.

Uus struktuur peab valmis olema 2024. aastaks.