Roberta Metsola on pärit Euroopa Liidu kõige väiksemast riigist, Maltalt. Juba koolipõlves poliitikas kätt harjutanud Metsola pääses Euroopa Parlamenti alles kolmandal katsel. Kord Brüsselis jala maha saanud, tõusis poole miljoni elanikuga Malta esindaja üheks populaarsemaks saadikuks. Tema valimist Euroopa Parlamendi presidendiks toetas jaanuaris 74 protsenti saadikutest.

Metsola ei ole Malta nimi – Euroopa Parlamendi läbi aegade noorim president on abielus soomlasega. Euroopa Rahvapartei ehk konservatiivide poliitperre kuuluv Metsola nimetab end pragmaatikuks.

Euroopa Parlament on kulutanud liiga palju aega eelnõude peale, millel ei ole piisavat toetust, ütleb Metsola. Samas on koroonakriis ja sõda Ukrainas näidanud, et Euroopa võib edasi liikuda ka väga kiiresti, tõdeb ta.

"Kui on üks läbiv joon, mis ühendab kõiki riike, mida ma külastan ja inimesi, keda ma kohtan, siis kliimat peetakse kõige olulisemaks. Kui meie põlvkond ei suuda sellega tegeleda, langetada keerulisi otsuseid lähinädalatel ja kuudel, siis oleme ebaõnnestunud noorema põlvkonna silmis, kes pärib palju räpasema maailma kui meie," rääkis Metsola.

Eesti põletab praegu rekordkogustes põlevkivi, et tagada elektrivarustus. "Välisilm" küsis, kuidas tagada, et julgeolekuoht koos meeletu inflatsiooniga ei nihuta fookust rohepöördelt sellele, et eluga lihtsalt kuidagi toime tulla.

"Minu jaoks ei välista need üksteist. Meil on ebausaldusväärne partner, kes üksnes ei ähvarda, vaid pressib välja riikidelt, kes on 100 protsenti energiasõltuvuses Venemaast. Nüüd on aeg sellest sõltuvusest vabaneda," sõnas Metsola.

Ungari blokeerib Venemaa-vastaseid naftasanktsioone, Saksamaal kulub aastaid, et end Vene gaasist lahti haakida. Euroopa maksab iga päev Putini sõjamasinale. Kuidas me selle sõltuvuse ja raha ära lõikame?

"Kui meie eesmärk on sõltumatus ja meil on poliitiline tahe selle saavutamiseks, siis mõistame, et selle saavutamine võtab riikidel erineva aja. Aga poliitiline sõnum peab olema selge. Kõik, mis jääb alla selle, tähendaks, et oleme lasknud Putinil meievahelisi lõhesid ära kasutada," ütles Metsola.

Roberta Metsola võeti Kiievis soojalt vastu, kui ta kohtus 1. aprillil president Volodõmõr Zelenskiga ja pidas ülemraadas kirgliku kõne. Ta toonitas, et keegi ei tohiks kahelda Ukraina Euroopa-tulevikus. Aga kuidas klapib see Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni nädala eest välja käidud ideega hõlmata Ukraina ja Suurbritannia hoopis uude poliitilisse liitu, mida ta nimetas Euroopa poliitiliseks kogukonnaks?

"Kui ma 1. aprillil Kiievit külastasin, vaatas president Zelenski mulle otsa ja ütles, et 97 protsenti ukrainlastest tahab liituda EL-iga. Ma ei saa vaadata neile silma ja öelda, et pärast seda, kui EL lubas, et aitab neid ja tervitab neid, sulgeb nende ees ukse. See on sõnum, mille ma endaga olen kaasa võtnud Brüsselisse ja kohtumisele riigipeade ja valitsusjuhtidega, sealhulgas president Macroniga, et arutada järgmisi samme, mis meil tuleb astuda," rääkis Metsola.

"Pragmaatikuna tahaksin ma keskenduda sellele, kuidas saame aidata Ukrainat mitte pelgalt suurte sõnadega videokonverentsidel, kus me pärast mikrofonide sulgemist tõdeme, et need lubadused võivad realiseeruda kümne aasta pärast. Minu huvi on see, kuidas saame aidata Ukrainal täna võita sõda, seejärel riik üles ehitada ja nad Euroopa perre vastu võtta. Sest kokkuvõttes võitlevad nad meie sõjas, meie kontinendil, meie territooriumil. Me ei peaks pakkuma üksnes suuremat poliitilist tuge, aga ka logistilist ja tehnilist tuge. Me oleme palju teinud, aga saame teha veel palju-palju rohkem," lisas ta.