Kui Soome ja Rootsi võetakse NATO liikmeks, saab hakata siinse piirkonna kaitseplaane ümber kujundama. Mitmed riigid on teatanud oma kaitsejõudude suurendamisest Ukraina sõjast õppides. Esimest korda tekib siin sõjaline tasakaal, hindab riigikaitsekomisjoni aseesimees, reservkolonelleitnant Leo Kunnas.

"Nüüd me võime mõne aasta pärast tõesti hakata rääkima, kui need uued plaanid on jõustunud, usutavast sõjalisest kohalolekust ja heidutusest Põhja- ja Kirde-Euroopas, mis suudab Vene Lääne sõjaväeringkonna ja Valgevene jõude tasakaalustada," ütles Kunnas.

Balti riigid võiks eelkõige oodata põhjanaabritelt täidet võimelünkadesse. Senine koostöö viitab, millist sorti abi see võiks olla. 2018. aastal näiteks oli Ämari õhubaas kaasatud Rootsi riigisisestesse õppustesse. Eestist ja Soomest startinud hävitajad esitasid agressorit, kes üritas tungida Rootsi õhuruumi. Ämaris paiknes õppuste ajal 100 inimest ja kaheksa Gripenit. Rootsi õppuste planeerimine Ämaris toimus koostöös USA ja Suurbritanniaga, ehkki nende lennukid õppusel ei osalenud.

"Kindlasti ootame, et Soome ja Rootsi täidavad oma liitlaskohustusi nagu on Eesti ja Balti riigid täitnud oma liitlaskohustusi, panustades NATO laevagruppidesse, õhuturbesse ja muudesse NATO kollektiivkaitsemeetmetesse," ütles kaitseministeeriumi NATO ja Euroopa Liidu osakonna juhataja Kristjan Mäe.

Leo Kunnas ütles, et õhuturbemissioon Baltimaades peaks üle kasvama õhukaitseks, mis tähendaks kuni tosinat hävitajat igas Balti riigis.