"Rootsi ja Soome täna esitatud taotlused on ajalooline samm. Liitlased kaaluvad nüüd järgmisi samme teie teel NATO poole," ütles Stoltenberg pärast Soome ja Rootsi suursaadikute avalduste vastuvõtmist NATO peakorteris Brüsselis. 

"Arvestada tuleb kõikide liitlaste julgeolekuhuvidega ja oleme otsustanud kõik küsimused läbi vaadata ja jõuda kiirete järeldusteni," lisas Stoltenberg. 

Soome taotluse NATO-ga liitumiseks esitas Soome suursaadik NATO-s Klaus Korhonen. Rootsi taotluse esitas Rootsi suursaadik NATO-s Axel Wernhoff. 

Stoltenberg sai liikmetaotluse kõigepealt Soomelt ja siis Rootsilt. 

"Täname teid taotluste esitamise eest. Igal riigil on õigus oma julgeoleku üle ise otsustada," ütles Stoltenberg. 

Eesti peaminister Kaja Kallas, Läti peaminister Krišjanis Karinš ja Leedu peaminister Ingrida Šimonyte tervitasid kolmapäeval ühisavalduses Soome ja Rootsi otsust liituda NATO-ga. 

"Meie, Eesti, Läti ja Leedu peaministrid, toetame täielikult Soome ja Rootsi ajaloolise tähtsusega otsuseid taotleda NATO liikmelisust ning väljendame nende otsuste üle oma heameelt," teatasid Balti riikide peaministrid ühisavalduses. 

Diplomaatide sõnul võib Soome ja Rootis vastuvõtmise ratifitseerimine kõigi 30 NATO riigi parlamentides aega võtta kuni aasta. Kõige suurem peavalu on praegu Ankara, mis väidab, et Rootsis ja Soomes on varjul kurdi terroriste ja isikuid, kes üritasid 2016. aastal Türgis riiki pöörata. Ankara nõuab 33 inimese väljaandmist.

"Rootsi viimased aktsioonid... palusime neil välja anda 30 terroristi. Nad ütlesid "ei". Nii et te ei anna meile välja terroriste, kuid palute meilt NATO liikmesust? NATO on julgeolekuüksus, julgeolekuorganisatsioon. Seetõttu ei saa me öelda "jah" sellisele julgeolekuorganisatsioonile, mis jätab meid ilma turvalisusest," rääkis Türgi president Recep Tayyip Erdogan.

Soome ja Rootsi ei saa ju kuidagi müüa maha oma demokraatlikke väärtusi, samas on usaldus Venemaa vastu saanud enneolematu löögi.

Soome piirilinna Lappeenrantat on külastanud igal aastal 1,8 miljonit venelast. See on nüüd läbi.

"Arvasime, et Venemaa on hea naaber, aga nüüd nad seda enam ei ole," ütles Lappeenranta elanik Pirjo Varis.

"Venemaa on praegu nii erinev sellest, mis ta kümme aastat tagasi oli. Me ei tea, mida nad teha võivad," sõnas Ritva Vanhoja.

"Ma ei usalda oma naabrit ja arvan, et oleme nii väike rahvas, et kui midagi peaks juhtuma, siis oleks abi vaja," rääkis Saara Raudasoja.