Ida Davos eksisteerib küll alles alates 2001. aastast, kuid sellesse kuulub 29 riiki Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnast. Eelmine kohtumine kaks aastat tagasi jäi koroonapandeemia tõttu ära ja ka seekord osales osa riike video vahendusel, kuid foorum siiski toimus. Keskse tähelepanu osaliseks sai Hiina liidri Xi Jinpingi esinemine, mis ei ole ka üllatav. On ju Hiina selle, nime poolest Boao foorumi suurim ja keskne mõjur.

Kui Hiina meediakajastusi vaadata, siis esines Hiina suure algatusega. Nimeks on sellel globaalse julgeoleku kontseptsioon jagamatu turvalisuse põhimõtete alusel. Kuna julgeolekuteema on praegu kuum, siis pälvis see kõne palju tähelepanu.

Xi Jinpingi pakutud kontseptsioon pidevat hülgama külma sõja mentaliteedi ja pakkuma selle asemele ühist, kõikehõlmavat, koostööl põhinevat jätkusuutlikku turvalisust. Kõlab uhkelt, kuid kõnet lugedes meenusid mulle miskipärast nõukaaegsete liidrite esinemised, milles samuti pakuti erinevaid kõikehõlmavaid lahendusi. Ainult et keegi ei saanud aru, milles need seisnesid.

Mitmed vaatlejad viitavad, et samasuguse jutuga oleks võinud välja tulla ka omaaegsed Hiina imperaatorid, kellele samuti meeldis jutustada maailmakõiksust hõlmavatest lahendustest.

Kujutan ette, et kui ma oma endises ametis diplomaadina pidanuks koostama sisulise ülevaate pakutust, oleksin olnud suurtes raskustes. Nii olla Hiina keele oskajate sõnul Xi kõne täis Hiina abstraktseid termineid ja idioome. Või nagu eesti keeles öeldakse: palju kisa, vähe villa. Viidetest võib leida näiteks Hiina välisministri selgitusi kõne sisu teemal. Kel huvi, võib lugeda, kuigi oluliselt targemaks ei saa.

Üks tees näikse sealt välja joonistuvat, kuna see on korduv teema. Hiina üks eesmärke on asendada USA ülemvõim multipolaarse maailmaga. Kõnes ei ole edasist kirjeldatud, kuid varasemate tekstide põhjal võib eeldada, et edasi nähakse kahepooluselist maailma, USA ja Hiina keskmetena ja siis juba taas Keskriigi juhtrolli Taevakõiksuse all.

Kuid USA rolli taandamise kõrval on Xi eesmärk ilmselt ka sisepoliitiline. Sügisel on Hiina kompartei kongress, kus Xi Jinping peaks saama valitud kolmandaks ehk ebastandartseks ametiajaks. Taolised globaalsed algatused näitaksid teda aga maailma ühe liidrina, keda kuulatakse ja kes teeb globaalset süsteemi korraldavaid ettepanekuid ning otsuseid.

Xi algatuse üks teese haakub pisut ka Venemaa jutuga. Nimelt et kellegi julgeolek ei tohi tulla teiste riikide arvelt. Noh, umbes nii, et Ukraina julgeolek ei tohiks ohustada Moskva nägemust oma julgeolekust.

Harilikult on see ühepoolne, sest Moskva ei kavatse pöörata mingit tähelepanu sellele, et vastastikuse põhimõttel ei tohiks Venemaa julgeolek ohustada Ukrainat. Kuid see on nii Moskva kui ka Pekingi nägemuses teema, mille puhul tuleb arvestada osaliste suurust ja kaalu ja väiksemad pidagu pool suud kinni.

Üks näide. Pisut enne Xi esinemist sõlmiti kahepoolne julgeolekupakt Hiina ja Saalomoni saarte vahel. Selle täpne sisu ei ole teada, kuid see peaks võimaldama Hiina sõjaväele saareriigi külastamise ja tema territooriumi kasutamise.

Samal ajal ei ole teada, kas ka Saalomoni saared saaksid Hiina territooriumi kasutada ja kas neil selleks üldse mingit huvi peaks olema. Või kas neil üldse sõjalaevugi on. Küll aga ajas see närvi USA, kes nägi paktis Hiina katset laiendada oma kohalolekut Vaikse ookeani lõunaosas.

Neil protsessidel on teatav seos ka Ukraina sõjaga, kuigi tegemist täiesti erinevates regioonides paiknevate riikidega. Nimelt on sõja tõttu Hiina Vöö ja Tee algatus takerdunud. Pekingi katse rajada Euraasias võimas neile alluv majandustsoon, on pidurdunud. Seetõttu on Hiina pööranud pilgu ida poole.

Oma kõnes viitas Xi digitaalse majanduspartnerluse lepingule, millega Hiina mullu novembris liitus. Vähetuntud värk, mis sündis kaks aastat tagasi Singapuri, Uus-Meremaa, Tšiili ja hiljem ka Brunei algatusel. Kõik need riigid on aga ka Vaikse ookeani ülese partnerluse nimelise kaubanduslepingu liikmed. Mullu septembris esitas liitumiseks avalduse ka Hiina. Pakti uus nimi on nüüd: kõikehõlmav ja progressiivne leping Vaikse ookeani üleseks partnerluseks.

Hiina huvi on osaleda regionaalselt rahvusvaheliste standardite kujundamisel valdkondades, nagu tehisintellekt ja muud kõrgtehnoloogilised valdkonnad. Regionaalsete standardite kokkuleppimisega on aga võimalik mõjutada globaalseid standardeid.

Ehk võime järeldada, et Pekingi globaalse julgeoleku algatus, digipartnerlus ja Vaikse ookeani ülene partnerlus on omavahel seotud. Lihtsalt Hiina keskendub ühele piirkonnale, kus tema mõju on suurim. Kui mujal samal ajal sõditakse, siis pärast sõda saab see regioon tulla välja omapoolsete kooskõlastatud algatustega.

Kõrvalmärkusena: jälgides Venemaa vastaseid sanktsioone on Hiina astumas täiendavaid ennetavaid samme. Sanktsioone püüavad nad üldiselt järgida, kuid tuleviku tarbeks on kõik ametiasutused ja riiklikud kompaniid saanud korralduse asendada kahe aasta jooksul välismaa firmade toodetud arvutid kodumaise toodanguga.

Seega püütakse välismaine tehnoloogia välja suruda ja minna ka selles valdkonnas isevarustatuse teed. Igaks juhuks, Taivani küsimus lahendamata ja veel ei tea, kui tugevaks Vene-vastased meetmed võivad minna. Hiina õpib Venemaa sõjast Ukraina vastu.

Viited lugemishuvilistele

• Boao Forum for Asia Annual Conference 2022
• China Orders Government, State Firms to Replace Foreign Computers - Bloomberg
• Analysis: Xi floats 'global security initiative' with eye on Pacific - Nikkei Asia
• Chinese FM elaborates on China-proposed Global Security Initiative, stresses nation will always be the backbone of guarding world peace - Global Times
• Cи Цзиньпин выдвинул новую концепцию безопасности в мире / В мире / Независимая газета (ng.ru)