Venemaa sõjal Ukraina vastu on mõjud, mis katavad kogu maailma. Ja ka sõja lõpp mistahes vormis omab globaalset tähendust. Muuhulgas ka globaalsetele organisatsioonidele, nagu ÜRO.

Mitmed kommentaatorid on viidanud Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski mullu septembris peetud kõnele ÜRO Peaassambleel. Selles märkis ta Ida-Ukrainas toimuvale viidates, et kui üks ÜRO Julgeolekunõukogu alalistest liikmetest ründab iseseisva riigi suveräänsust, siis on see vastuvõetamatu. Kuid ÜRO on võimetu seda tegevust peatama ja seega tõestab Venemaa tegevus, et 1945. aasta mudeli mehhanismid enam ei toimi.

Maailma liidrid küll kuulsid seda, kuid ei võtnud tegelikult kuulda. Tulemuseks ongi praegune sõda, sõjakuriteod ja sõja majanduslik mõju kogu maailmale. Kui Ukraina säilib sõltumatu ja demokraatliku riigina, siis tähendab see, et demokraatlik osa maailmast saab jõudu juurde, seismaks vastu autokraatlikule maailmale.

USA annab koos liitlastega praegu umbes 60 protsenti maailma sisemajanduse koguproduktist. Autokraatlik maailm – Venemaa, Hiina ja nende liitlased – annab umbes 30 protsenti. Seega on majanduslik kaal demokraatiate poolel. Kui aga Ukraina peaks sõja kaotama, ehk kui Venemaal lastakse oma verine operatsioon eduka lõpuni viia, kasvõi osaliselt, siis on edu autokraatiate poolel.

Maailmakorraga on üldse küsitavad lood. Henry Kissinger kirjutas oma raamatus "World order", et tegelikult ei ole maailmakorda kunagi olnudki. See, mis oli, oli nelisada aastat tagasi Vestfaali lepinguga kokku lepitud Euroopa riikide nägemus, mis levis hiljem ka mujale. Muud kontinendid, rahvad ja tsivilisatsioonid selle sõnastamise juures ei osalenud.

Eelmisel sajandil sai see tinglik maailmakord mitmeid hoope. Nüüd on võimalik, et jõutakse neljanda katseni uus maailmakord kokku leppida.

Esimene katse oli esimese ilmasõja järel läbi Versailles Lepingu ja Rahvaste Liiga, kuid see kukkus kokku. Teine katse oli teise ilmasõja lõpus, kui USA ja tema liitlased olid edukamad, läbi Marshalli plaani, ÜRO, Maailmapanga, Rahvusvahelise Valuutafondi, NATO ja Euroopa Söe- ja Teraseühenduse. Kolmas katse oli Nõukogude Liidu lagunemise järel, kui mitmed Euroopa demokraatiad taasilmusid kaardile, NATO ja Euroopa Liit laienesid.

Nüüd võiks olla neljas katse, mille eelduseks on demokraatiate allamäge mineku peatamine. Sõda Ukrainas on küll nii mõnedki poliitilised ajud paika pannud, kuid me ei ole sugugi veel kindlal pinnasel.

Üks küsimärke on seotud sellega, kuidas sõja globaalseid mõjusid nähakse. Eri teema on ka varem viidatud ÜRO, kus keskmise suurusega ja väikesed riigid hakkavad kahtlema ühenduse võimes neid kaitsta. Eriti kui vastase näol saab tegemist olema julgeolekunõukogus vetot lehvitava riigiga.

Paljud jõuavad järeldusele, et vaja on kasvatada sõjalist võimekust. See võib aga kaasa tuua regionaalseid võidurelvastumisi koos konflikti algega. Teised püüavad liituda erinevate sõjalist alget omavate allianssidega, nagu näiteks Soome ja Rootsi NATO-ga.

Kuid on veel üks juba nähtav ning ohtlik trend. Maailma elanikkond on juba niigi liiga suur ja toiduainete nappus annab mitmel pool tunda. Lisanduvad kliimamuutuste mõjud, mis samuti suuri rahvamasse nälga jätavad.

Juba enne sõda kasvas maailma toiduprogrammi andmeil näljaohus olevat inimeste arv viimase nelja aastaga 80 miljonilt 276 miljonini. Ja nüüd see sõda…

Ukraina ja Venemaa annavad või õigemini andsid umbes 30 protsenti maailma nisust ja odrast. Venemaast sõltuvad täielikult Kasahstan, Mongoolia, Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia. Umbes 80 protsendi ulatuses sõltuvad Vene viljast Kõrgõzstan, Valgevene, Kongo Demokraatlik Vabariik ja Soome. Ukraina nisust sõltuvad aga erinevas ulatuses Seišelli saared, Liibüa, Pakistan, Mauritius ja Djibouti. Lisaks andis Ukraina umbes 40 protsenti maailma päevalilleõlist.

Nende tarnete katkemine on seega üpris suure mõjuga. Kui Venemaa saab veel kohati oma vilja välja vedada, siis Ukrainal on sellega suuri raskusi. Kuna Venemaa rakendab talle omase jõhkrusega põletatud maa taktikat, siis on sihtmärkideks Ukrainas nii põllumajandustehnika kui ka viljahoidlad. Eesmärk on Ukraina majanduslik hävitamine. See avaldab mõju kõikjal maailmas, kui mitte otsese toidupuuduse, siis vähemalt järskude hinnatõusude kaudu.

See on üks täiendav asjaolu, miks tasub toonitada Venemaa rašistliku režiimi lüüasaamise vajadust. Venemaa peab mitte ainult Ukrainast kaduma, vaid peab ka sõjakahjud kinni maksma. Ja see tähendab, et meil saab pikka aega tegemist olema näljase ja kurja Venemaaga.

Ei maksa kõrvale heita ka võimalust, et Kremli punkrielanik võib kasutada tuumarelva. See võimalus on vägagi reaalne, nagu ka näiteks keemiarelva kasutamine. Kui taat on füüsiliselt väga kehvas seisus, siis võib tema komplekse arvestades eeldada, et ta otsustab lahkuda pauguga. Et kui pole enam teda, siis ei ole vaja ka kogu tsivilisatsiooni.

Venemaa võiduhullustuses vaevlev meedia pakub samal ajal aga hoopis lahendusi võidu puhuks. Ukrainal siis muidugi sõnaõigust ei oleks, kuid Moskva kaardilugejad vaatavad juba võimalikke leppeid naaberriikidega. Et näiteks Lviv koos ümbruskonnaga võiks minna Poolale, kes vastutasuks annaks Venemaale Suwalki koridori. Ehk saaks tekitada maaühenduse Kaliningradi ja Valgevene vahel. Ja ühtlasi katkestada maismaaühenduse Poola ja Balti riikide vahel.

Ja Moldova peaks loobuma Gagauusiast, saades vastutasuks lõigu Ukraina aladest, kus palju moldovlasi. Ja nii edasi. Ehk tulevikukujundajad on kaartidel juba askeldamas.

Seetõttu ongi kogu maailmakorra huvides, et Venemaa rašistlik režiim kaotaks selle sõja ja kukuks kokku, kas omast raskusest või kellegi sisemaise abiga.

Viited lugemishuvilistele

• The failed world order – POLITICO
•  https://eadaily.com/ru/news/2022/03/25/rossiya-vzorvet-evropeyskie-granicy
• Третий всадник. Ждёт ли мир после ковида и войны в Украине еще и голод (svoboda.org)
• Три саммита в Брюсселе положили начало новому мировому порядку / В мире / Независимая газета (ng.ru)
• The global fallout from war in Ukraine | The Strategist (aspistrategist.org.au)
• Dispatch from Dubai: The world isn't ready for this new world order - Atlantic Council
• Война в Украине создает угрозу голода и нищеты для пятой части населения Земли – ООН / ГОРДОН (gordonua.com)