Iga päevaga pikeneb nende riikide nimekiri, kus on tuvastatud ahvirõugetesse nakatumine. 52 aastat tagasi esimest korda inimesel diagnoositud tõbi on seni levinud endeemiliselt ehk Kesk- ja Lääne-Aafrikas. Üksikuid juhtumeid on olnud ka Euroopas ja Ameerikas, kuid seni on see alati olnud seotud reisimisega.

"Sel aastal kevadest alates on meil ka selliseid juhtumeid, kus ei ole seda epidemioloogilist reisimise anamneesi leitud. /.../ Teine oluline aspekt on see, et seekord on nakatunud valdavalt noored mehed, kes harrastavad riskeerivat seksuaalset käitumist," rääkis terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Juta Varjas.

Just selle kahe erisuse tõttu ollaksegi haiguse leviku pärast maailmas mures. Kas haiguspuhangu põhjuseks on senisest nakkavama tüve levik, on praeguste andmete põhjal vara öelda.

"Algab see palavikuga, pea-, lihasvaluga, lümfisõlmede tursega ja sellele järgneb tuulerõugeid meenutav lööve, mis saab alguse näopiirkonnast ja levib edasi jäsemetele, kehatüvele, kubemepiirkonda," kirjeldas Varjas.

Seniste teadete kohaselt kulgeb haigus tagasihoidlike sümptomitega ja on valdavalt iseparanev. Haigus võib levida nii otsese kui ka kaudse kontakti teel.

"Ta levib erinevate kehavedelike kaudu, samamoodi kui on villid ja need armistuvad ja tekivad nahatükikesed, siis võib nende abil levida. Ta võib ka mõnevõrra levida piiskade kaudu väljahingamisel, aga üldine tendents on see, et erinevalt koroonaviirusest ei levi need nii kergesti," rääkis Tartu ülikooli viroloogia kaasprofessor Margus Varjak.

Tema ei usu, et ahvirõuged võiksid põhjustada uue pandeemia, sest erinevalt koroonast, mis võis varjatult levida, on ahvirõuge sümptomid selgelt nähtavad.

Uue viiruse levikut võib pidurdada rõugetevastane vaktsineerimine, mida tehti kuni 1980. aastani.

"Neil, kes on vaktsineeritud rõugete vastu, peaks ahvirõugetega olema kergem ja parem väljavaade. On andmeid, mis ütlevad, et rõugete vaktsineerimine kaitseb umbes 85 protsendil ahvirõugete vastu," ütles Varjak.

Laboratoorselt on kinnitatud 38 inimese nakatumine, kokku on tulnud teateid ligi 200 haigusjuhu kohta pea paarikümnest riigist.

Üks oluline teadmine selle haiguse kohta on veel. "See nimi on tegelikult eksitav, tegelikult on nende põhilised levitajad hoopiski erinevad närilised. Ta nimetus tuli sellest, et ta avastati Taanis 1958. aastal laboris olnud makaakidel," selgitas Varjak.

Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Juta Varjas rääkis ahvirõugetest ka "Ringvaates":