"Naiivne on väita, et Venemaa on osa Euroopa julgeolekuarhitektuurist. Ukraina vastu täiemahulist vallutussõda alustanud Venemaa ei taha võtta endale vastutust rahu ja stabiilsuse eest Euroopas, vaid tema eesmärk on õõnestada stabiilsust ja julgeolekut. Niisiis on Venemaa praegu oht Euroopa julgeolekuarhitektuurile," ütles Karis pärast Davosi majandusfoorumi ajal Washington Posti korraldatud tipp-poliitikute arvamusliidrite lõunakohtumist.

Karis keskendus sel kohtumisel Euroopa uuele julgeolekupildile, mis toob Soome ja Rootsi NATO-sse ning miljonid sõjapõgenikud paljudesse maadesse.

Kohtumise järel rõhutas ta vajadust muuta välis- ja julgeolekupoliitika mõttekultuuri ning soovitas läänel olla ohtude suhtes realistlik ja nendega tegelemisel vähem arglik: "Heidutagem Venemaad, mitte iseennast."

Venemaa on Karise sõnul Eestile ja Balti regioonile pikaajaline julgeolekuväljakutse ning seetõttu on vaja NATO liitlasvägede püsivat kohalolu alliansi idatiival.

"Sõda Ukrainas näitab kõigile, kes seda näha tahavad, Venemaa soovi õõnestada NATO ja Atlandi-ülese julgeolekutelje rolli meie piirkonna turvalisuse hoidmisel. Venemaa agressiivsus ei jäta NATO-le valikut – senisest tugevam alliansi heidutushoiak Baltimaades ja Poolas on möödapääsmatu ja iseenesestmõistetav," kinnitas Eesti riigipea.

Ukraina abistamise puhul pidas president vajalikuks peatada Venemaa võimalused teenida gaasi- ja naftatulu.

Maailma majandusfoorumil Euroopa Liidu naaberriikidele keskenduval paneeldiskussioonil arutas Karis Moldova peaministri Natalia Gavrilița, Gruusia peaministri Irakli Garibašvili ning Austria välisministri Alexander Schallenbergiga, milline peaks olema Euroopa Liidu naabruspoliitika tulevik, arvestades Venemaa agressiooni Ukrainas.

Arutelul nenditi, et Euroopal on vaja olla ise julgeoleku ja heaolu importija hõlmates naabruskonna riike lõimumisega ning mitte lasta seda teha kellelgi teisel.

"Eesti on alati olnud tugev laienemispoliitika toetaja. Oleme Euroopa Liiduga liituda soovivate riikidega olnud samas olukorras ning teame kui oluline on keerulisel reformiteel sõprade tugi. Samuti on vaja konkreetseid tegevusi ja suuremat ambitsiooni EL-i poolt," lausus president Karis.

Gruusia ja Moldova peaminister rõhutasid mõlema riigi rahva tugevat soovi astuda Euroopa Liitu.

Presidendil oli kolmapäeval Davosis kahepoolne kohtumine Gruusia peaministri Irakli Garibašvili, Saudi Araabia majandusministri Faisal Al-Ibrahimi ning maailma majandusfoorumi asutaja ja tegevjuhi Klaus Schwabiga.

Majandusfoorumi raames kohtus Karis rahvusvaheliste suurettevõtete Siemensi, Google'i Jigsaw ning Courseraga esindajatega, kellega ta arutas nende huvi ja võimalusi koostööks Eestiga.