Seaduseelnõu võimaldaks toetajate sõnul Ukrainal pidada läbirääkimisi jõupositsioonilt.

Demokraadist esindajatekoja liikme Seth Magazineri sõnul on need, kes arvavad, et Putin peatub peale edu saavutamist Ukrainaga, naiivsed.

"Vajame Putini režiimi vastu karmimaid sanktsioone ning peame toetama oma liitlast Ukrainat. Ukrainlased peavad lahinguid, kuid meie saame anda neile vajalikku abi ja vahendeid võiduks," sõnas Magaziner.

Demokraatide algatatud eelnõu võeti vastu häältega 226 poolt ja 195 vastu. Selle poolt hääletas ka 18 vabariiklast, mis võib viitab tekkivale rahulolematusele Donald Trumpi välispoliitikale. Enamik vabariiklasi on Ukraina abi suhtes aga endiselt skeptilised.

"Mina hääletasin selle vastu. Loomulikult. Ma ei kavatse anda Ukrainale ainsatki senti. See ei ole meie sõda. Euroopa, NATO ja teised liitlased peavad võtma suurema vastutuse ning kandma oma osa kuludest," sõnas aga vabariiklane Tim Burchett, kes samuti esindajatekoja liige.

Lisaks Ukrainale kinnitab eelnõu toetust NATO-le ning rõhutab vajadust tugevdada alliansi idatiiba. Muuhulgas näeks see ette julgeolekuabi ka Balti riikidele.

"Minu hinnangul on Vladimir Putin püüdnud õõnestada Donald Trumpi pühendumust NATO-le ning külvata temas kahtlusi alliansi suhtes. Samas usun, et Kongress ja Ameerika rahvas seisavad NATO ning Euroopa demokraatlike riikide eest Venemaa agressiooni vastu," selgitas demokraat Jamie Raskin.

"Kummalisel kombel palub NATO meilt pidevalt abi, kuid kui meie neilt abi palume, ütlevad paljud liikmesriigid ära. Sellega tuleb tegeleda. Kas peame NATO-st
lahkuma või leidma sellele probleemile lahenduse," leidis aga Burchett.

Eelnõu edasine saatus on siiski ebaselge. Vabariiklaste kontrolli all olevas senatis on selle väljavaated tagasihoidlikud ning president Trump ei ole algatusele toetust avaldanud.