"Kui veel kümne päeva eest rääkisime, et umbes 90 protsenti Luhanski oblasti territooriumist on venelaste okupeeritud, siis kolmapäeval Luhanski kuberner ütles, et nüüd on see protsent juba 95," rääkis Kannik. Veel ei ole Luhanski oblastist okupeeritud vaid Bahmuti linna territoorium.

Üks võimalus, mida arutatakse, on see, et kui alad on vallutatud, siis tuleb Venemaalt mingi vaherahu pakkumine, sest siis saaksid venelased välja deklareerida ühe võidu sõjas. Kannik aga ei usu, et see oleks ukrainlaste vaatevinklist nii dramaatiline tagasilöök, et nad oleks nõus mingit vaherahu venelaste tingimusel alla kirjutama.

Mariupolis on praegustel andmetel 22 000 hukkunut. Kannik hindab seda usutavaks numbriks. "See on kindlasti realistlik. Mariupol oli Tallinna suurune linn, ja vaadates kui pikalt oli see linn piiratud ja kui paljud inimesed ei tahtnud sealt lahkuda ka siis, kui see võimalus veel oli, tundub see võimalik ohvrite arv. Severodonetsk õnneks nii suur linn ei ole, seal oli umbes 100 000 elanikku. Ka praegu on sinna umbes 15 000 inimest alles jäänud ja nende saatus võib olla väga dramaatiline," rääkis Kannik.

Vene pool on välja pakkunud, et anastatud alade elanikud võiksid saada kiirkorras Vene kodakondsuse. "Tõenäoline on variant, et venelased ei hakka nendel aladel mingit pseudoriiklust arendama, vaid et need piirkonnad liidetakse Venemaaga. Siin käib jutt Hersoni ja Zaporižžja oblastist. See on tavaline Vene projekt, sama tegid nad Abhaasias, Lõuna-Osseetias ja Donetski ja Luhanski nn rahvavabariikides juba 2014. aastal. See on enda külge kinnitamise projekti üks osa," arutles Kannik.

Temasõnul tuleb kahel sõdival riigil mingisuguseid läbirääkimisi üksteisega pidada, sest see on vajalik kasvõi humanitaarkoridoride loomiseks. "Ukrainlased annavad endale aru, et isegi kui vaherahu sõlmitakse või see tekib iseenesest – kummalgi poolel pole ressurssi aktiivset sõjategevust jätkata –, siis see on ajutine ja kehtib nii kaua, kui see mõlemale poolele on kasulik. Kui enam kasulik pole, siis sõjategevus taastub," märkis Kannik.

Lääne relvaabi on liiga aeglane

Lääne väidetavate mõrade suhtes Kannik eriti murelik pole. "Absoluutset ühtsust demokraatlikelt riikidelt ongi palju nõuda. Need mõrad õnnestub ületada. Suurem probleem on see, et lääne relvaabi on olnud aeglane ja ennast tsenseeriv. Kardetakse Venemaad täiendavalt provotseerida, mis minu meelest on küll jabur teema kokkuvõttes," rääkis ta.

Raskerelvaabi hiljaks jäämine põhjustabki Kanniku hinnangul praegu ukrainlastele raskusi Severodonetski all. "Sellest abist on suudetud kasutusele võtta väike osa ja seda on ikka veel liiga vähe. Kui Venemaa kontsentreerub ühele kitsale rindelõigule, siis on näha, et ülekaal nii tehnika kui ka inimjõu poolest on jätkuvalt venelaste käes," rääkis Kannik.

Venemaa hajusale rünnakule suutis Ukraina üsna hästi vastu panna, aga kui nüüd on venelaste rünnak koondatud kitsale alale Severodonetski ja Bahmuti vahel, siis Ukrainal on raskusi, märkis ta.