Põhja-Eestis on tee-ehituseks sobilikud maavarad otsa saamas

Foto: ERR

Maanteede ja Rail Balticu trassi ehitamisel kasutatakse peamiselt Eestis kaevandatavaid maavarasid – liiva, kruusa ja lubjakivikillustikku. Põhja-Eestis on aga varud lõppemas ning tee-ehituseks sobilikku materjali tuleb vedada kaugemalt, kuid see tõstab ehitusprojektide hinda.

Taristu ehitusmahu suurenemisega kulub üha enam ehitusmaterjali. 15 kuni 20 aasta pärast vajavad need teed juba rekonstrueerimist. Ehitusmaavarade varud Eestis on aga ammendumas. Eriti kriitiline on olukord Põhja-Eestis.

"Eesti suurim paekivikarjäär, Väo karjäär, ammendub lähema kolme kuni viie aasta jooksul. Reaalselt Rail Balticu jaoks siit enam materjali polegi võimalik tarnida," ütles Paekivitoodete Tehase OÜ tegevdirektor Kuldar Õunapuu "Aktuaalsele kaamerale".

Rail Balticu jaoks on kõigepealt vaja rajada muldkeha. See rajatakse üldjuhul liivast või kruusast.

"Rail Balticu puhul kulub seda eelprojekti andmetel ainuüksi raudtee peale 7,4 miljonit kuupmeetrit. Ja lisandub veel 3,2 miljonit kuupmeetrit selle ümber ehitatavate teede osas," rääkis RB Estonia peaprojektijuht Raido Kivikangur.

"Meie trassi ehitus kestab viis-kuus-seitse aastat. Kui see aastate peale ära jagada, siis see jääb umbes 150 ja 180 000 kuupmeetri juurde aastas," lisas ta.

Optimaalne raadius, kust materjali vedada, on 50 kilomeetrit. Kaugemalt läheb transport oluliselt kulukamaks.

"Viis kuni 15 protsenti, kuni selleni välja, et kuni kümne aasta pärast on kohaliku kvaliteetse materjali puudumisel vaja ka asendada lubjakivi graniitkillustikuga. Graniitkillustiku maksumus iseenesest ületab lubjakivi hinda mitmekordselt," selgitas transpordiameti taristu arendamise juhtivspetsialist Tõnis Tagger.

"Juba aastaks 2025 tuleb materjalid tuua kuskilt kaugemalt, kas siis Harjumaa teistest piirkondadest. Praegune olukord on ilmselgelt ebarahuldav," lisas ta.

Tallinna ümbruses ongi veel vaid Harku ja Maardu maardlad. "Sellel territooriumil enam ei ole võimalik laieneda ega uusi karjääre avada, sellepärast me olemegi valinud Maardu 3 ala, kus inimasustus on võimalikult kauge ja see on juba inimese poolt eelnevalt osaliselt rikutud ala. Seal on üldala kokku 150 hektarit, see peaks suures plaanis selle Harjumaa ida poole vajaduse katma ära kuni aastani 2040-50," rääkis Õunapuu.

Alternatiiv oleks aherainest toodetud killustiku kasutamine. Teisalt on maardlaid, kus kaevandamist ei toimu.

"Tuleks eelkõige vaadata selliseid, kus kaevandus on mingil põhjusel seisma jäänud, seal on juba varasemalt kaevandatud. See variant, kus hakatakse nullist uut maardlat rajama tühja kohta, on viimastest variantidest kõige viimasem," sõnas Kivikangur.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: