Kuidas aidata inimest, kes on kukkunud trepil ning saanud raskelt viga? Või mida hakata peale siis, kui inimene on kahvatu ning ei reageeri? Neid ülesandeid püüdsid Naiskodukaitse uued liikmed õppepäeval lahendada.

"Ma ise viibisin just infarktiolukorra juures ja väga hästi tuntakse olukorda ära ja osatakse anda esmaabi," ütles Naiskodukaitse Tallinna ringkonna meditsiinigrupi juhi abi Aivi Murd-Murulaul.

Äsja organisatsiooniga liitunud rääkisid, et mõte Naiskodukaitsesse astuda oli neil varem, kuid otsus tehti nüüd.

"Mulle on hästi meeldinud seda mõtet endale ka põhjendusena tuua, kui ma teistele räägin, et pigem olla osa lahendusest kui probleemist," selgitas Janika Valliste.

"Olla pigem abiandja kui see, kes istub kodus ja ootab, millal mulle süüa tuuakse ja öeldakse, kuhu joosta. /.../ Sa lihtsalt oled sisuliselt kogu aeg valmis reageerima ja abi andma," rääkis Kairse Kaljurand.

Kui varem liitus Naiskodukaitsega aastas 150 kuni 200 naist, siis nüüd on kolme kuu jooksul 1000 liitunut. Vanuselt on kõige rohkem 30- kuni 40-aastaseid, aga on ka nooremaid ja vanemaid.

"Tallinnas ongi kõige rohkem nii arvuliselt – 260 uut liiget – kui ka võrreldes olemasolevate liikmete arvuga. Tallinnas on tõesti 80 protsenti liikmeskond kasvanud kolme kuuga," rääkis Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming.

Tema sõnul ei pea liitujad pikalt väljaõpet ootama jääma ning väljaõppele pääseb nüüd isegi kiiremini kui varem

"Samal õhtul, kui avaldus on esitatud, on juba võimalik hakata midagi õppima iseseisvalt ja siis vastavalt, kuidas koduringkonnas baasväljaõppe mooduleid korraldatatakse. Aga ma ütlen, et esimese kuu jooksul midagi juba toimub ka füüsilise kokkusaamise mõttes," rääkis ta.