Aasta alguse seisuga kuulus vabatahtlike riigikaitsjate ridadesse üle 25 300 inimese - neist kaitseliitlasi oli peaaegu 15 000, naiskodukaitsjaid üle 2700. noorkotkaid alla 4000 ja kodutütreid üle 4000.

Ukraina sõja eskaleerudes on kaitseliitu astuda soovijat hulk hüppeliselt tõusnud ja ainuüksi märtsi esimesel nädalal tuli korraga juurde 530 sooviavaldust. Vahemikus 24. veebruarist 8. aprillini saabus uusi avaldusi kokku 2126. Viimase kahe päevaga lisandus veel 19 avaldust.

Riigikaitse arengukava eesmärk aastani 2026 näeb ette  suurendada Kaitseliidu liikmete arvu 30 000 inimeseni.

Samasugune huvi kaitseliitu astumiseks oli 2007. aasta pronksiöö ja 2008. aastal Gruusia sõja järel ning 2014. aastal Krimmi annekteerimise ajal ja järel. 2020. aastaks ületas Kaitseliidu liikmete arv ka 25 500 piiri.

Kaitseliidu Sakala maleva uued liikmed said esimest korda kokku laupäeval. Neile tutvustati kaitseliitu ja Sakala malevat, millised on kaitseliitlaste ja Naiskodukaitse liikmete võimalused riigikaitsesse ja kodanike abistamisse panustada.

"Loomulikult tuleb olla valmis enesekaitseks, kriisi ajal tuleb kindel olla ikkagi ainult iseendale," ütles Kaitseliidu Sakala maleva uustulnukate õppekogunemisel osalenud Martin Kala.  

"Peamine mõte oli see, et ma ei oleks ise abi vajaja ja saaks ühtlasi ka teisi aidata," kirjeldas õppekogunemisel osalenud Piret Leskova.

35-aastane ettevõtja Martin ja 50-aastane, samuti ettevõtlusega tegelev Piret pole varem Kaitseliidu tegemistega kokku puutunud, Martin pole isegi ajateenistuses käinud. Vaadates aga Ukrainas ja Euroopa idapiiril toimuvat, leidsid nad, et aeg on mugavustsoonist välja astuda.

"No eks ajendiks ikkagi oli nüüd see Ukraina sõda. Kuigi jah, täitsa kahju on, et oleks võinud juba aasta-kaks varem sellega tegeleda," rääkis Martin. "Minu eesmärk või soov oli tegelikult isegi õppida professionaalsel tasemel relvakäsitlust ja pidada nii-öelda täpsuslaskuri ametit."

"Pereliikmed on teadlikud. Noored küll väga heaks ei kiitnud. Arvasid, et saadetakse ema äkki rindele. Aga praegu olen ma neid rahustanud ja nad on rahul minu otsusega. Kindel eesmärk oli suunduda nii-öelda evakuatsiooni poolele. Kuna ma olen kooli ajal õhupüssist lasknud ja käinud ka võistlustel, siis kuidagi see toredasti praegu paelus. Ja arvan, et tahan ka laskespordiga siin tegeleda," sõnas Piret.

Piret märkis, et hirm tekib teadmatusest. "Siin väga palju saad teadlikumaks ja saad selja sirgu ja julguse rindu," ütles ta.

Ukraina sõja päevil esitas avalduse Sakala malevaga ühinemiseks 42 inimest, õppustele kutsuti 39.

"See on ebatavaliselt suur number. Tavaliselt me ühe aasta jooksul suudame endale viis-kuus juurde hankida või siis kes tuleb vabatahtlikult juurde meile. Aga see number on kindlasti palju suurem kui  tavaliselt," ütles Kaitseliidu Sakala maleva staabiülem kapten Silver Mäe.

Mäe sõnul on nii suur huvi veidi üllatav, kuid huvi on ka varem sõjaliste konfliktide ajal kasvanud. "Samamoodi 2014, kui Ukraina konflikt algas, siis tegelikult oli sama seis," märkis ta.

Mäe sõnul oleneb väljaõppe kiirus sellest, kui palju inimene on ise nõus panustama. "Ütleme nii, et ikkagi aastaga on ta juba täis sõdur valmis juba, kui ta kõikidel kursustel, mida me suudame pakkuda, ka käib."

Seaduse järgi peab kaitseliitlane vabatahtlikult panustama 45 tundi aastas, kuid Sakala malevas on neidki, kes on Kaitseliidu käsutuses 600 tundi aastas.

Suvel tuleb kõigil värsketel kaitseliitlastel läbida sõduri baaskursus ja siis algab töö valitud erialal.