Reformierakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Siim Kallas tegi riigikogus esimesel lugemisel ettepaneku eelnõu tagasi lükata.

Hääletusel kogus Reformierakonna ettepanek 32 poolt- ja 56 vastuhäält, mis tähendas, et eelnõu menetlus riigikogus jätkub. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg riigikogu sotsiaalkomisjonile on 1. juuni.

Ettepaneku poolt hääletas 32 Reformierakonna fraktsiooni liiget, vastu hääletasid kõik saalis olnud Keskerakonna, Isamaa, EKRE ja sotsiaaldemokraatide saadikud, samuti fraktsiooni mittekuuluvad Raimond Kaljulaid ja Martin Repinski. Erapooletuid ei olnud.

Keskerakonna fraktsiooni liige Siret Kotka ütles oma sõnavõtus, et talle tundub, et Keskerakond ja Reformierakond on justkui jõe erinevatel kallastel.

"Keskerakond ei soovi mingit tüli kiskuda, kuid meie jaoks on väga oluline väärtustada inimesi ja märgata neid tänases kriisisituatsioonis. Just sel põhjusel me seisame ühiselt laste‑ ja peretoetuste seaduseelnõu taga, mille eesmärk on toetada Eesti lastega perede toimetulekut. Keskerakond kutsub kõiki fraktsioone seda eelnõu toetama, kaasa arvatud Reformierakonda," lausus Kotka.

Riigikogu 54 liikme algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu näeb ette tõsta lapsetoetus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurolt 100 eurole ehk samale tasemele kolmanda ja iga järgneva lapse lapsetoetusega. Eelnõu järgi on lapsetoetus edaspidi iga lapse eest võrdselt 100 eurot kuus.

Eelnõuga tõstetakse kolme kuni kuuelapselise pere lasterikka pere toetus 300 eurolt 700 eurole ning seitsme ja enamalapselise pere lasterikka pere toetus 400 eurolt 900 eurole kuus. Selleks, et lasterikka pere toetus oleks elatustaseme tõusuga jätkuvalt proportsionaalne ja toetuse suurust ei peaks igal aastal muutma, indekseeritakse toetus eelnõu järgi iga kalendriaasta 1. aprilliks.

Veel muudetakse eelnõuga lasterikka pere toetuse vähendamise süsteemi. Eelnõu järgi makstakse lasterikka pere toetust täies ulatuses nii kaua, kuni peres kasvab vähemalt kolm alaealist last. Kui peres on kokku kolm või enam last, kuid vaid kaks neist alaealised, hakatakse lasterikka pere toetust vähendama proportsionaalselt kolmandiku võrra.

Kallas: Reformierakond teeb tööd, et sellest eelnõust seadust ei saaks

Peaminister ja Reformierakonna esimees Kaja Kallas ütles esmaspäeval ERR-ile, et kui Keskerakonna hääled peaksid eelnõule taha tulema, on tegu uue poliitilise reaalsusega ning koalitsiooni sellisel kujul enam ei eksisteeri.

"Reformierakonna fraktsioon esmaspäeva hommikul arutas taktikat ja teeme ka tagasilükkamisettepaneku, et anda Keskerakonnale veel kord võimaluse otsida meiega koos kokkulepet," lausus Kallas.

Kallase sõnul teeb Reformierakond selle nimel tööd, et sellest eelnõust seadust ei saaks. "Lihtsalt selle põhjusel, et peavad olemas ka kalkuleeritud tulud, mis kataksid neid suuri kulusid, ligi 300 miljonit (eurot) täiendavalt aastas, mis tuleb juurde leida," ütles ta.

Kallase sõnul ei tohiks seda võtta ultimaatumina. "Ma konstateerin uut reaalsust. Paraku see matemaatika käib 101 piires riigikogus, ja kui minnakse otsima teistsuguseid kokkuleppeid, ei otsita neid koalitsiooni seest, siis seda koalitsiooni ei ole, see on lihtsalt fakt," lausus Kallas.

Kaks usaldushääletusega eelnõu võeti vastu

Teise ja kolmanda päevakorrapunktina oli esmaspäeval kavas kaks seaduseelnõu, mis olid seotud valitsuse usaldushääletusega. Mõlemad seadused võeti vastu.

Valitsuse algatatud toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 59 ja vastu oli 27 saadikut. Seadusele laekus menetluse käigus 404 muudatusettepanekut, mis jäid arvestamata ja mis ei kuulunud hääletamisele seoses seaduse sidumisega valitsuse usaldushääletusega.

Seadusega nähakse ette tagada igale erivajadusega inimesele, et ta ei jää toodete ja teenuste kasutamisel hätta, vaid leiab alternatiivse formaadi toote kasutamiseks ning teenuse tarbimiseks. Seeläbi on eesmärk kujundada kaasavam ühiskond, et lihtsustada piiratud funktsionaalse võimekusega inimeste iseseisvat toimetulekut.

Seaduse kohaselt tuleb ligipääsetavaks muuta näiteks iseteenindusterminal või pangaautomaat selliselt, et neid saab mugavalt kasutada ratastoolis inimene, aga ka laps, lühikest kasvu täiskasvanu või eakas. Seaduse muudatused puudutavad ettevõtjaid, kellele seatakse kohustus kavandatavaid nõudeid täita. Nõudeid ei kohaldata mikroettevõtjast teenuseosutajale ehk alla kümne töötajaga ettevõttele, kelle aastakäive ei ületa kaht miljonit eurot.

Valitsuse algatatud kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (politsei- ja piirivalveameti laevade üleandmine kaitseministeeriumi valitsemisalasse) poolt hääletas 55 ja vastu 25 saadikut.

Seadusele laekus menetluse käigus 270 muudatusettepanekut, mis jäid arvestamata ja mis ei kuulunud hääletamisele seoses seaduse sidumisega valitsuse usaldushääletusega.

Muudatuse järgi hakkab kaitsevägi vastutama mereolukorrateadlikkuse loomise, merepiiri valvamise ning merereostuse avastamise ja likvideerimise eest Eesti merealal. Samuti asub kaitsevägi vastutama mereseire eest, sealhulgas haldama ja käitama mereseiresüsteemi, tagades muu hulgas teenuse kättesaadavuse riigisisestele partneritele, nagu PPA ja transpordiamet. Merepäästet jääb jätkuvalt juhtima PPA, kaasates otsingu- ja päästetöödesse merel vajadusel kaitseväge.

Lisaks hakkab kaitsevägi teostama riiklikku järelevalvet territoriaalmeres väikelaevade, alla 12-meetrise pikkusega laevade ja jetide varustuse nõuetekohasuse üle, osutama mereabi teenust, lahendama hädaolukordi merel ning osutama ametiabi teistele asutustele, viimast eelkõige navigatsioonivälisel ajal. Merepiiri valvamiseks ning meresõiduohutuse tagamiseks antakse kaitseväele korrakaitselised volitused ja vahetu sunni kasutamise õigus. Korrakaitselised volitused esmaste toimingute tegemiseks antakse Kaitseväele ka inimese elu ja tervist ähvardava ohu korral sekkumiseks väikesaartel ja merealal.