"Lisaeelarve miinimumprogramm saab olla 2026. aastal üksikvanema toetuse tõstmine 100 eurole ning toimetulekutoetuse tõstmine 240 eurole. Kehtivas eelarves on vahendid olemas selliselt, et ühtki kulurida muutma ei pea, kuna toetuse saajate arv on sedavõrd palju vähenenud," ütles sotsiaaldemokraatide esimees Lauri Läänemets.

"Kuna igal aastal sünnib Eestis lapsi vähem, saab sellest tuleneva peretoetuste ja vanemahüvitise rahalise ülejäägi suunata lastetoetustesse. Sotsiaalkindlustusameti andmetel on 2026. aasta võrdluses 2025. aastaga vähenenud peretoetused ja vanemahüvitis kokku ca 40 miljonit eurot. Niisamuti on vähenenud ka toimetulekutoetuse saajate arv," sõnas Läänemets. 

Statistikaameti andmetel elas 2024. aastal üle 12 000 lapse absoluutses vaesuses. Kõige enam tõusis absoluutne vaesus üksikvanematega leibkondades ja ühe lapsega paaride hulgas. 2024. aastal elas absoluutses vaesuses 11 protsenti üksikvanemaga leibkondadest ja 5,1 protsenti ühe lapsega paaridest. 

Erihoolekande puhul tasub Läänemetsa sõnul viidata riigikohtu värskele hinnangule, mille järgi ei tohi erihoolekande teenuse järjekorrad eksisteerida ning riik peab võimaldama ligi 2400 erilist hoolt vajavale inimesele teenuse.  

Sotsiaaldemokraatide 2026. aasta lisaeelarve muudatusettepanekud (koos maksumustega) on: 

- tõsta üksikvanema toetus 80 eurolt 100 eurole. Lisaeelarve maksumus 900 000 eurot; 

- kaotada erihoolekande teenuse järjekord 2359 psüühilise erivajadusega inimesele. Lisaeelarve maksumus 12,5 miljonit eurot; 

- tõsta toimetulekutoetus 350 eurole, mis oleks ligilähedane Eestis arvestusliku elatusmiinimumiga. Lisaeelarve maksumus 30 miljonit eurot.

Keskerakond pooldab sihitud toetusi

Keskerakonna fraktsiooni esimees Lauri Laats peab üksikvanema lastetoetuse tõstmist sammuks õigeks suunaks, aga tema sõnul oleks vaja üle vaadata kogu perepoliitika. Iseenesest on ju õige samm õiges suunas, alati saab öelda, et seda on vähe. "Minu arust terviklikku nägemust ei ole," sõnas ta.

Reformierakonna fraktsiooni esimees Õnne Pillak ütles ERR-ile, et Eestis täna võimekust lastetoetusi vajaduspõhiselt suunata ei ole. "See ei tule ka uudiseks, sest sellest on räägitud väga palju. Meil kahjuks ka IT-lahendused seda võimalust üleöö ei paku, et kaardistada ära ja teha ülevaade selles segmendis erinevate perede kohta," ütles ta.

Laatsi sõnul ei pea see jutt paika. "Kuidas ta tehniliselt võimalik ei ole? Näiteks Tallinnas on igas kohalikus omavalitsuses olemas sotsiaalosakond, kellel on kõik andmed tegelikult olemas. See ei vasta tõele, et meil ei ole võimalusi," kommenteeris Laats.

"Kohalik omavalitsus tegelikult teab, mis elu kohalik inimene elab, ja vastavalt sellele ei ole tulude väljaarvutamine üldse keeruline. Ma arvan, et sihitud toetus on igati mõistlik ja see on ka teostatav," lisas Laats.

"Päris huvitav. Reformierakond on kogu aeg rääkinud, et universaalne toetus on kurjast. Kui nad on vahepeal kuidagi meelt muutnud, siis on päris huvitav kuulda, sest nemad alati räägivad, et on vaja sihitud toetusi jagada," ütles Laats veel.

Riigikogu Reformierakonna ja Eesti 200 fraktsioonid esitasid 2026. aasta lisaeelarvesse muudatusettepaneku tõsta üksikvanema lapse toetus seniselt 80 eurolt 100 euroni kuus.