Laktoosivabade toodete sortiment on poodides aasta-aastalt kasvanud ning Tere AS-i juhatuse liige Ülo Kivine ütles ERR-ile, et selle taga on just ostjate huvi.

"Laktoositalumatus on tõsine probleem ja nende toodete turuletulek tuleneb eelkõige tarbijate soovidest. See nimekiri on meil kasvanud, kuivõrd toodame hästi laia sortimenti piimatooteid ja püüame igasse segmenti ka laktoosivabu tooteid toota," selgitas ta.

Kivise sõnul ei kasuta nad juustu puhul märget "laktoosivaba", kuna valdav osa kõvasid juuste ongi laktoosivabad ja need, kes laktoosi ei talu, on sellega hästi kursis. Juustu puhul peab ta sellist tähist pigem reklaamimaiguliseks.

Tallinna Tehnikaülikooli keemia ja bioloogia instituudi vanemteadur Kaarel Adamberg kinnitas, et vähemalt kuu aega valminud juustus laktoosi ei ole ja sisulist vajadust sildi "laktoosivaba" järele pakendil ta ei näe.

"Küsimus on lihtsalt selles, et kui panna peale märge, siis peab olema laktoosi kontsentratsioon ära mõõdetud, see ei tohi olla üle piiri," sõnas ta. "Kui tootja pole seda ära mõõtnud, ei tohi märget peale panna. Aga oma olemuselt on juust laktoosivaba, ainult mingisugustes värsketes valmimata juustudes võib olla mingeid jääke."

Ta lisas, et näiteks gluteenitalumatuse puhul ei talu inimene ka väga väikest kogust gluteeni ja tsöliaakia või allergiate puhul on oluline iga tootes sisalduv milligramm. Kui aga toode sisaldab õige vähe laktoosi, ei ole see nii kriitiline ega ka eluohtlik.

Piimatoodete laktoosivabaks muutmine on Adambergi sõnul tehnoloogiliselt lihtne: piimale on vaja lisada üks ensüüm, mis lagundab laktoosi glükoosiks ja galaktoosiks. Kui panna rohkem ensüümi, on protsess kiirem, kui vähem, siis aeglasem.

"Iga tootja on selle endale ära optimeerinud, kas kallim on aeg või ensüüm ja nii nad selle saavad. See on lihtsaim protsess," lausus ta ja lisas, et omaette küsimus on ensüümi tootmine, kuid seda tehakse tavaliselt mõnes biotehnoloogiaettevõttes.

Glükoos on mitu korda magusam kui laktoos ning see muudab laktoosivaba piima maitselt tavapiimast magusamaks. Mõned tootjaid filtreerivad osa glükoosist välja, et säilitada piima tavapärane magusus, aga mõnede tootjate laktoosivaba piim ongi veidi magusama maitsega.

Tere juhatuse liige tõdes, et piimatööstuse seisukohalt on laktoosivabade kaupade tootmise omahind kallim ning tooteid testitakse laboris, et laktoosi osakaal oleks paigas. Seega tuleb ka poes nende eest rohkem maksta.

"Toodame neid ju eraldi ja iga tootmisprotsess on kuluefektiivsem, kui tootmismaht on suur. Laktoosivaba piima osakaal on tavapiimaga võrreldes väike ja juba seetõttu on hind kallim. Partiid ei ole suured," rääkis Kivine.

Vanusega laktoositaluvus väheneb

Perearst Reet Laidoja ütles, et kui inimene kahtlustab endal laktoositalumatust, on seda kõige lihtsam ise kodus kontrollida: toituda nädal-paar laktoosivabalt ja vaadata, kas enesetunne leeveneb.

Laktoositalumatust seostatakse konkreetse geeniga, kuid ainuüksi selle olemasolu ei näita, et talumatus ka kliiniliselt väljenduks.

"Laktoositalumatus võib olla täielik või osaline. Täieliku puhul ei tooda organism mingil hetkel elus laktaasi ehk ensüümi, mis laktoosi ehk piimasuhkrut peaks lõhustama. Siis võib iga laktoosiamps tekitada kõhupuhitised, -gaasid ja kõhulahtisuse. Osa talub natuke piimatooteid või hapendatud piimatooteid ja mingist kogusest üle tekivad vaevused," selgitas Laidoja.

Ta märkis, et laktoositalumatus võib olla ka ajutine, kui pärast kõhulahtisust või sooleinfektsiooni väheneb laktaasi tootmine mõneks ajaks. Kui laktoositalumatusega inimesel tekib vastupandamatu jäätiseisu ja laktoosivaba kaupa pole käepärast, saab ta võtta apteegis müüdavaid laktaasitablette, mis vaevuste vastu aitavad.

Kaarel Adambergi sõnul võib diabeetikute puhul laktoosivabade toodete tarbimine olla halvema mõjuga, sest laktoos ei põhjusta nii kiiret veresuhkru tõusu nagu glükoos, mis on väga hästi imenduv suhkur.

Laktoosi lagundamise ensüümi efektiivsus väheneb vanuse kasvades ja seetõttu ei saa vanemad inimesed enam nii palju laktoosi sisaldavaid tooteid süüa. Kui aga laktoosist ilma näidustuseta loobuda, suudab organism ümber harjuda ja sellisel puhul väheneb ensüümi aktiivsus ilmselt keskmisest varem. Profülaktiliselt ei ole mõtet laktoosi seega menüüst välja jätta.

"Laktoosivabu tooteid peaks sööma ikkagi need, kellel on seda tõesti vaja. Teine küsimus on see, kui palju üldse peaks piimatooteid sööma – liitrite viisi ei pea. Pigem süüa hapupiimatooteid, need on nagunii kasulikumad kui lihtsalt rõõsa piima tooted," tõdes teadlane.