Taanis toimub referendum EL-i kaitsepoliitikas osalemise üle

Taani peaminister Mette Frederiksen
Taani peaminister Mette Frederiksen Autor/allikas: SCANPIX/AP/Geert Vanden Wijngaert

Taanlased hääletavad kolmapäeval referendumil, kas loobuda 30-aastasest eriõigusest ning osaleda edaspidi Euroopa Liidu kaitse- ja julgeolekupoliitikas.

Nii nagu Rootsi ja Soome on ka Taani oma julgeolekupoliitika ümber hinnanud pärast seda, kui Venemaa alustas sõda Ukraina vastu.

Taani on praegu ainus liikmesriik, kellel on nn kaitsereservatsioon. Taani ei räägi kaasa ühenduse julgeoleku- ja kaitsepoliitikas ning osaleb ainult Euroopa Liidu tsiviil-, mitte sõjalistes operatsioonides.

Arvamusküsitlused näitavad, et taanlased toetavad tihedamaid Euroopa kaitsesidemeid ja see võib mõjutada nende sõjalist tulevikku.

Selgusetu on, mida tähendab hääletus riigis, mis on osa NATO-st.

Miks referendum oluline on?

Taani juhid väidavad, et piirkondlik julgeolekuolukord on muutunud ja see nõuab Taanilt kaitseküsimustes tihedamat koostööd EL-iga.

"Ma usun kogu südamest, et peame hääletama jah," ütles peaminister Mette Frederiksen pühapäevasel teledebatil. "Ajal, mil peame Euroopa julgeoleku eest võitlema, peame olema naabritega rohkem ühtsed."

Christine Nissen Taani Rahvusvaheliste Uuringute Instituudist lisas: "Meil ei ole võimalik läbirääkimistel osaleda. Meil ​​pole jalajälge."

Praktiliselt taanlasi aruteludele ei kutsuta, neil on vähe mõju ja nad ei saa sõjalistes operatsioonides osaleda.

Euroopa Liit osaleb praegu mitmel sõjalisel missioonil ja jah-hääletamine võib tähendada osalemist neist vähemalt kahel, Bosnia-Hertsegovinas ning Somaalia ranniku lähedal.

Otsuse langetab Taani parlament Folketing.

See tähendaks liitumist EL-i ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga ning avaks uksed teistele julgeolekuga seotud agentuuridele.

Nagu Frederiksen hääletuse eelõhtul märkis, ei suuda Taani praegu oma Euroopa liitlastega küberohtudega võitlemisel koostööd teha.

Märtsis leppis Taani parlament kokku kaitsekulutuste suurendamises, järgmise kahe aasta jooksul eraldati täiendavalt üks miljard dollarit. See tõuseks siis 2033. aastaks kahe protsendini SKT-st, mis on kooskõlas NATO liikmelisuse nõuetega.

Taanis peetav debatt on osa Põhjamaade julgeolekupoliitika ulatuslikust ümberkorraldamisest.

Arvatakse, et Kopenhaageni sammu mõjutas ka kursimuutus naaberriigis Saksamaal, mis on teatanud sõjaliste kulutuste tohutust tõusust.

"Ma arvan, et ei tohiks alahinnata Saksamaa tähtsust Taani poliitikas," ütles Kristian Soeby Kristensen Kopenhaageni ülikooli sõjandusuuringute keskusest.

Ta näeb, et Saksa raha lisandumine annab EL-i kaitsemootorile märkimisväärse kaalu.

Viimaste küsitluste kohaselt pooldab 44 protsenti taanlastest kaitseerisuse tühistamist ja 28 protsenti on selle vastu. Siiski eeldatakse, et 4,3 miljoni hääleõigusliku valija valimisaktiivsus on ajalooliselt madal ja peaaegu iga viies valija pole otsustanud.

Taani 14 parlamendierakonnast 11 pooldavad erisuse tühistamist.

Taanis Euroopa Liiduga seotud küsimustes toimunud referendumid on sageli lõppenud ei-häältega ja see on seni üheksas.

Hääletamine toimub kell 8 (kell 6 GMT) kuni 19 ja tulemust oodatakse enne südaööd.

Toimetaja: Margitta Otsmaa

Allikas: BBC, CNN

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: