"Ma olen väga kriitiline (Mette Fredrikseni suhtes – toim.)," ütles riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (Reformierakond).

Tema sõnul oleks peasekretäri nimetamisel üks olulisimaid kriteerium see, et alliansi uus tegevjuht tuleks riigist, mis kuulub nn kahe protsendi klubisse, ehk panustab kaitsesse vähemalt kaks protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). "See pole see sõnum mida tahaks kuulda," kordas Mihkelson Taani peaministrit silmas pidades.

Samas riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu (Eesti 200) ütles, et temal poleks küll Fredrikseni vastu midagi.

"Mina arvan, et meile meeldiks, kui NATO saaks endale esimese naissoost peasekretäri. Taani peaminister on kindlasti kompetentne sellel ametikohal töötamiseks, minu sümpaatia sellel kohal kuulub temale," ütles Stoicescu.

Mihkelson leidis aga, et peasekretäri sugu ei peaks olema siin määrav. "Olulisem kui peasekretäri sugu on siiski see, et ta tuleks riigist, mis panustab NATO aluslepingu artikkel 3 tähenduses, mis räägib riikide kohustusest arendada oma relvajõude," ütles ta.

Ka Euroopa Parlamendi väliskomisjoni liige Sven Mikser tõdes, et Fredrikseni kasuks räägib see, et varasemalt pole naisi NATO peasekretäri kohal olnud.

"Aga tema kahjuks räägib see, et (praeguse NATO peasekretäri, Norra endise peaministri Jens) Stoltenbergi eellane oli endine Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen. Oluline on ka geograafiline balanss ja kui kolme järjestikuse peasekretäri seas on kaks taanlast, siis see võib-olla geograafilist tasakaalu kõige paremini ei esinda. Aga see on minu spekulatsioon. Kui on hea kandidaat, siis ei pruugi ka see nii palju lugeda," rääkis Mikser neljapäeval "Terevisoonis".

Eesti ei hakka blokeerima

Samas märkisid kõik kolm, et vähegi vastuvõetava peasekretäri kandidaadi korral ei peaks Eesti hakkama teda blokeerima.

"Meie jaoks on Vilniuse tippkohtumisel siiski olulisem, mis sõnumi saab sealt Ukraina. NATO peasekretär on eelkõige koosoleku juhataja ja alliansi esindaja ning tema töö sõltub liikmesriikide konsensuse alusel vastu võetud otsustest," märkis Mihkelson.

Ka Mikser ütles, et tema arvates ei peaks Eesti olema selline riik, mis hakkab konsensust blokeerima. "Selliseid nimesid, mida meie peaksime tahtma ilmtingimata välistada, pole mina nendes aruteludes seni kuulnud. Ma arvan ka, et täna on arusaam NATO kõige olulisemate prioriteetide osas üsna üksmeelne – saadakse aru, mis on meid ähvardav välisoht, saadakse aru, mida kollektiivselt tuleb teha, et neid ohte tõrjuda. /---/ Ilmselt on Vene agressioon Ukrainas teinud selle ohupildi oluliselt ühtsemaks ja selgemaks," rääkis Mikser.

Stoicescu rõhutas samuti, et Eestil pole kombeks konsensust lõhkuda, kui just kedagi väga ebasobivat ei peaks sellele kohale esitatama. "Aga see oleks ka ülimalt ebatõenäoline - ma ei kujuta ette, et meie head liitlased USA ja Ühendkuningriik sellist kandidaati toetaksid (, kes Eestile vastuvõetamatu oleks – toim.)," ütles Stoicescu.

Ka tema rõhutas, et kui varasemalt võidi pidada NATO idapoolseid liikmesriike liiga Venemaa-vaenulikeks, nn "pistrikeks", siis nüüd pärast Venemaa täiemahulise sõja alustamist Ukrainas on liitlaste vaated üsna sarnaseks muutunud: "Praegu on praktiliselt kõik Euroopa riigid nö "pistrikud". Ta tõi näitena Soome ja Saksamaa valitsuse seisukohtade karmistumist.

NATO riikide liidrid kogunevad juuli keskel Vilniusesse tippkohtumisele, kus võidakse kinnitada ka alliansi uus peasekretär.

Frederikseni kõrval on NATO võimaliku uue peasekretäri kandidaadina nimetatud ka Briti praeguse kaitseministri Ben Wallace'i, Hollandi peaministri Mark Rutte, Hispaania peaministri Pedro Sáncheze ja ka Eesti valitsusjuhi Kaja Kallase nime.