Kõrgkoolide rahapuudus võib viia õppemaksu kehtestamiseni

Raha
Raha Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kõrgkoolidel on praegu puudu umbes 100 miljonit eurot. Kui riik ülikoolidele appi ei tule, võib kõrghariduse omandamine muutuda osaliselt või täielikult tasuliseks.

Kui kehtestada ülikoolides õppemaks, nii et üliõpilane tasub kõik oma kulud ise, võib Eesti kaotada häid spetsialiste.

"Ümbruskonnas on väga palju riike, kus õppekavad on tasuta, aga kui me räägime sellisest kvaliteedi maksust või õpilase omaosaluse maksust, mis oleks suurusjärgus 100 eurot kuus, siis ma arvan, et see tegelikult väga suur osakaal ei oleks, sest ükskõik, mis riiki siin lähikonnas minna, siis elukalliduse tõttu see lisakulud, mis tekivad teises riigis elamisega tõenäoliselt ületatavad selle vahe," selgitas haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Mario  Kadastik.

Kõrghariduse maksustamise positiivne külge oleks, et õpilased oleksid motiveeritud õppima ja ei jätaks nii suure tõenäosusega ülikooli pooleli.

"Tudengid valiksid täpsemalt neid erialasid, mida nad päriselt soovivad õppida, mis neile reaalselt kas huvi poolest või töö mõttes tulevikus kasuks tuleb. Nad võtaksid seda tõsisemalt, nende osas, kes muidu läheksid ehku peale."

Kui kõrgharidus muutub tasuliseks, peab riigil olema selge toetusmeede näiteks õppelaenu näol.

"Tuleb ka läbi mõelda selle õppelaenu igasuguse hilisema tagasimaksmise, hüvitamise, võimaliku tuleviku tööandja poolse hüvitamise ja kõik muud sellised skeemielemendid."

Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk ütles, et ülikoolide esimene valik oleks pakkuda tasuta õpet.

"Kui seda tasulisust kaaluda, siis see on tuleviku arutelu küsimus, et millise kõrgharidusega me üldse edasi lähme Eestis. Kõigepealt tuleb see suur auk, mis on tekkinud, ikkagi riigi rahast ära katta."

Aune Valgu sõnul ei tohi riik kehtestada õppemaksu nii, et õpilased peavad selle kohe enda taskust kinni maksma, sest kõigil ei ole sellist raha.

"Teine teema, mida ta võiks mõjutada – ta kindlasti võiks muuta valikuid teadlikumaks. Sellist katsetamist, et tulen, vaatan ja proovin, et kui ma iga selle proovimise eest ise maksan, olgu kasvõi natukene, siis seda ma usun, et ta mõjutab, et muudab seda väiksemaks. Teisest küljest on ka see päris selge, et kõik üliõpilased ei suuda lihtsalt karjäärinõustamise või sõprade soovituste järgi õiget eriala valida."

Tartu Ülikooli õppeprorektor lisas, et õppemaks ei tohiks olla üle 2000 euro. 

"Kui meil oleks täismahus õppemaks, siis üliõpilased hakkaksid vaatama tasuta kõrgharidussüsteemide poole meie lähiümbruses või ka nende süsteemide poole, nagu näiteks Holland, kus sa ikkagi maksad osaliselt oma õpingute eest, aga sinna ligipääs Eesti tudengitele on lihtne ja vaba."

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: