Sõja 99. päev. Zelenski: Venemaa kontrollib Ukrainast viiendikku

Ühendkuningriik teatas pärast USA sellekohast otsust samuti kolmapäeva õhtul mitmikraketiheitjate tarnimisest Ukrainale. Ukraina teatel jätkuvad lahingud Severodonetskis, kuid mujal riigis on Vene vägede pealetung tagasi löödud.
Oluline 2. juunil kell 22.38:
- Zelenski sõnul on viiendik Ukraina territooriumist Vene vägede kontrolli all;
- Stoletenberg: see sõda lõppeb läbirääkimiste laua taga;
- üle 1,6 miljoni inimese on Ukrainast Venemaale põgenenud, teatas Vene riigimeedia;
- Ukraina kaitsejõud teatasid, et kolmapäeva jooksul langes ligi 150 Vene sõdurit ja hävitati 11 lahingumasinat;
- Slovjanskist põhja pool käivad rasked lahingud;
- Okupeeritud Melitopolis kasvab vastupanuliikumine;
- Ukraina üksused tegid Severodonetskis piiratud vasturünnakuid;
- üle 200 000 Ukraina lapse on Venemaale küüditatud;
- Poola müüb lisaks eelmisel nädalal juba Ukrainale tarnitud 18 liikursuurtükile veel umbes 60 sellist relva;
- Vene relvajõud on küll hõivanud Luhanski oblasti Severodonetski linna idapoolse osa, kuid nende mujal riigi piirkondades tehtud pealetungid ei ole edu toonud, teatas Ukraina kolmapäeva õhtul;
- USA küberväejuhatuse komandör Paul Nakasone tunnistas kolmapäeval, et Ameerika Ühendriikide relvajõudude küberüksused on korraldanud mitmeid aktsioone Venemaa agressiooni tõrjuva Ukraina toetuseks;
President Zelenski sõnul on viiendik Ukrainast Venemaa kontrolli all ning Donbassi piirkond on täielikult hävitatud. Vene vägede kontrolli all oleva territooriumi suuruseks hindas Zelenski 125 000 ruutkilomeetrit. Rindejoon on samal ajal üle tuhande kilomeetri.
Vene väed ründavad viimaseid ukrainlaste kätte jäänud Donbassi asulaid
Vene väed üritavad rünnata Luhanski oblastis asuvad Berestove küla, teatas Ukraina kindral Oleksi Gromov. Berestove asub peamisel teel, mis ühendab veel Ukraina vägede kontrolli olevat Lõssõtšanski linna ülejäänud Ukrainaga.
Vene väed on lähedal kogu Luhanski oblasti vallutamisele, lisas Gromov.
Ukraina kindralstaap teatas neljapäeva õhtul, et lahingud jätkuvad mitmes piirkonnas Luhanski ja Donetski oblastis. Vene väed üritavad ukrainlaste liinidest läbi murda mitmes kohas korraga.
Suur osa lahingutegevusest on toimunud Slovjanski lähedal, mille lähedale jääb ka Sviatohirski linn, kus asub ajalooline klooster. Sviatohirski pommitamises hukkus kolm munka, teatas Ukraina õigeusukirik.
Kindralstaabi teatel on Vene vägede tule all ka Studenoki, Sosnove ja Jarova asulad, mis tähendab, et Vene väed on tõenäoliselt taas veidi edasi liikunud. Staabi teatel valmistuvad Ukraina väed Slovjanski kaitsmiseks.
Ukraina vägede käes on endiselt Severodonetski lääneserv, kuid ülejäänud linn on Vene vägede käes.
Kindralstaabi teatel jätkavad Vene väed ka rünnakut Bahmuti linna suunad, et ära lõigata ukrainlaste peamine varustustee.
Stoletenberg: see sõda lõppeb läbirääkimiste laua taga
NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles pärast kohtumist USA presidendi Joe Bideniga, et tema hinnangul lõppeb sõda Ukrainas läbirääkimistega.
"Sõjad on olemuselt ennustamatud ja seetõttu peame valmistuma pikaks sõjaks," lausus Stoltenberg, lisades, et ukrainlased maksavad kõrget hinda oma riigi kaitsmise eest, kuid ka Venemaa kaotused on suured.
Stoltenberg ütles CNN-ile, et ta usub, et see sõda "lõppeb läbirääkimiste laua taga".
Ukrainal pole plaanis vägesid Severodonetskist välja tuua
Luhanski oblastis asuvad Severodonetski linnas jätkuvad rängad lahingud, ütles neljapäeva õhtul Ukraina kindralstaabi operatsioonide osakonna asejuht Oleksii Hromov.
"Rääkides meie vägede väljatoomisest: praegu meie vägedel, mis kaitsevad Severodonetskit, pole sellist asja kavas. Üksused täidavad oma ülesandeid kõigi jõudude ja vahenditega, mis neil on," lausus ta.
Hromiov möönis, et Severodonetsk võib Vene vägede kätte langeda. "Kui Severodonetsk langeb, peame me kaitsma end Siverski Donetsi kallastel ja jätkame linnalahinguid," ütles ta.
Hromovi sõnul üritavad Vene väed Ukraina vägesid ümber piirata. "Praegu pole vägede juhatuse ega kindralstaabi plaanides vajadust meie üksuste Severodonetski piirkonnast väljatoomiseks," ütles ta.
Energoatom eitas, et Zaporižžja tuumajaam võidakse välja lülitada
Ukraina kaalub Venemaa poolt okupeeritud alal asuva Zaporižžja tuumajaama väljalülitamist, kui Kiiev kaotab jaamas toimuva üle kontrolli, vahendas Interfax Ukraina peaministri nõuniku sõnu.
Nõunik märkis, et nii kaua, kui tuumajaamas toimub planeeritud tegevus, ei panda jaama seisma. "Aga olukorras, kus jaam pole enam meie kontrolli all, kaalume me selle töö peatamist," märkis ta.
Ukraina riiklik tuumajaamade käitaja Energoatom eitas hiljem, et selline kava on olemas. Ettevõte teatas, et tuumajaama ei saa välja lülitada ei tehnilistel, julgeolekulistel, majanduslikel ega poliitilistel põhjustel.
Zaporižžja tuumajaam on Euroopa suurim.
Linnapea: põrandaalune vastupanuliikumine Melitopolis kasvab
Venemaa poolt okupeeritud Melitopoli linnas kasvab põraandalune vastupanuliikumine, ütles eksiilis viibiv linnapea Ivan Fedorov, kelle sõnul on liikumisel õnnestunud tappa hulk Vene sõdureid.
Fedorov, kes tugines luureandemetele, ütles, et Melitopoli "geriljaliikumine" on koostöös eriteenistustega tapnud üle 100 Vene sõduri. "Ma olen kindel, et tegelikult on see arv veel suurem," lisas ta.
Fedorovi sõnul on Vene väed linna okupeerimist alates kinni pidanud umbes 500 inimest ning nende olukorra kohta pole andmeid.
Linnapea sõnul on umbes pooled ehk üle 70 000 elaniku Melitopolist lahkunud.

Ukraina sadamates on lõksus 22 miljonit tonni vilja
Ukraina välisministeeriumi kõneisiku Oleg Nikolenko sõnul võib Ukraina lõunaosas asuvate sadamate blokaad viia üleilmse toidukriisini ja mõnes piirkonnas ka näljahädani. Praegu on sadamates lõksus 22 miljonit tonni vilja, mis ei jõua Aafrikasse ega Aasiasse. Nikolenko täiendas, et vilja maismaad mööda transportimine pole lahendus kuna nõnda ei suudeta eksportida sama palju vilja nagu mööda merd.
Venemaa samal ajal varastab Ukraina okupeeritud aladelt vilja ja müüb seda ebaseaduslikult kolmandatele riikidele.
Ukraina peab partneritega läbirääkimisi, et luua ÜRO egiidi all rahvusvaheline missioon mereteede avamiseks.
Üle 1,6 miljoni inimese on Ukrainast Venemaale põgenenud, teatas Vene riigimeedia.
Üle 1.6 miljoni inimest Ukrainast ja Donbassi separatistlikest piirkondadest on alates konflikti algusest suundunud Venemaale teatas Vene riiklik uudisteagentuur TASS.
Venemaa esitatud numbreid pole võimalik kontrollida, kuid need on Ukraina esitatud numbritega samas suurusjärgus. Ukraina süüdistab Venemaad inimeste sunniviisilises küüditamises.
Ukraina hinnang Venemaa kaotustele
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas neljapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 30 850 (võrdlus eelmise päevaga + 150);
- tankid 1363 (+2);
- jalaväe lahingumasinad 3354 (+11);
- lennukid 210 (+0);
- kopterid 175 (+0);
- suurtükisüsteemid 661 (+2);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 207 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 95 (+1);
- operatiivtaktikalised droonid 521 (+2);
- tiibraketid 120 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 2325 (+35);
- laevad / paadid 13 (+0);
- eritehnika 51 (+2).
Vene vägede suurimad kaotused olid Bahmutis.
Ukraina armee vasturünnakud Severodonetskis
Ukraina armee on teinud mitu vasturünnakut Severodonetski linna idaosas. Vene väed kontrollivad jätkuvalt linna enamikku, teatas Ukraina ametiisik.
Severodonetsk on üks viimaseid Ukraina vägede käes olevaid tugipunkte Luhanski oblastis. Luhanski sõjalise administratsiooni juht Serhi Haidai teatas, et Vene väed ei edenenud kolmapäeva öösel. Venemaa ise on teatanud kogu linna vallutamisest. Varasemalt on Haidai väitnud, et linnas on üle kümne tuhande Vene sõduri.
Ukrainlaste vasturünnakud on sundinud venelasi taanduma osadest linnatänavatest ning Ukraina kätte on langenud sõjavange. Kolmapäeval teatas Haidai, et venelased kontrollivad linnast 80%.
Üle 200 000 lapse on väevõimuga Ukrainast Venemaale viidud
President Volodõmõr Zelenski süüdistab Venemaad sihipärases ukrainlaste küüditamises. Enamasti viiakse ukrainlased vastu nende tahtmist Venemaa kõrvalistesse piirkondadesse, küüditatute hulgas on vähemalt üle 200 000 lapse. Zelenski sõnul on tegu järjekordse kohutava Vene sõjakuriteoga, mille eesmärk on panna küüditatuid unustama oma Ukraina rahvust ja võtta neilt võimalus Ukrainasse naasta.
Suurbritannia saadab Ukrainale raketisüsteeme M270
Suurbritannia antab raketisüsteemid suudavad tabada sihtmärke kuni 80 kilomeetri kaugusel. Sellega tugevneb märgatavalt Ukraina relvajõudude võimekus, teatas Ühendkuningriigi välisministeerium.
USA president Joe Biden kuulutas kolmapäeval tehtud avalduses ametlikult välja uue, 700 miljoni dollari suuruse relvatarne Vene vägede rünnakuid tõrjuvale Ukrainale, mis sisaldab ka mobiilsete keskmaa raketisüsteemide HIMARS saatmist.
Ühendkuningriigi otsus on tihedalt koordineeritud USA-ga, lisati Briti välisministeeriumi teates.
"Ühendkuningriik seisab Ukraina kõrval ning on võtnud juhtiva rolli selle kangelaslike vägede varustamisel hädavajalike relvadega, mida nad vajavad oma maa kaitsmisel," ütles Briti kaitseminister Ben Wallace.
"Nii nagu muutub Venemaa taktika, peab muutuma ka meie abi Ukrainale. Need ülivõimekad mitmikraketiheitjad lubavad meie Ukraina sõpradel paremini end kaitsta Venemaa brutaalse kaugmaasuurtükkide tule eest, mida Putini väed kasutavad linnade purustamiseks," lisas Wallace.
Briti valitsuse teatel antakse Ukraina vägedele väljaõpe raketiheitjate kasutamiseks, et nende efektiivsus oleks võimalikult suur.
Venemaa: USA raketitarne Ukrainale on otsene provokatsioon
Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles kolmapäeval, et USA otsus saata Ukrainale mitmikraketiheitjaid HIMARS on "otsene provokatsioon" ja sellist abi nõudes on Ukraina ületanud "kõik sündsuse piirid".
Vene välisministri väitel võib Ukraina selliste soovide rahuldamine lääneriikide poolt tuua kaasa kolmandate riikide kaasatõmbamise Venemaa algatatud sõtta.
"Loomulikult tervemõistusliku lääne liidrid mõistavad neid riske. Aga mitte kõik," lisas Lavrov.
NATO ei usu Venemaa kättemaksu raketitarnete eest
NATO hinnangul ei ole pärast USA otsust saata Ukrainale mitmikraketiheitjate komplekse oodata Venemaa kättemaksuaktsioone, ütles alliansi peasekretär Jens Stoltenberg.
"Ma ei näe seda, kuna see, mida NATO liitlased ja NATO teeb, on Ukraina toetamine, et aidata tal viia ellu õigust enesekaitsele ning see on täpselt see, mis on kirjas ÜRO põhikirjas," ütles Washingtonis visiidil viibiv Stoltenberg.
Stoltenberg esines pressikonverentsil pärast kohtumist USA välisministri Antony Blinkeniga. Neljapäeval kohtub NATO peasekretär president Joe Bideniga.
Poola müüb Ukrainale veel 60 liikursuurtükki
Poola müüb lisaks eelmisel nädalal juba Ukrainale tarnitud 18 liikursuurtükile veel umbes 60 sellist relva.
Teisipäeval allkirjastatud lepinguga müüd Poola Ukrainale umbes kolme miljardi zloti (654 miljoni euro) eest kolme suurtükikompanii varustamiseks vajaliku koguse haubitsaid, teatas Poola raadio kolmapäeval.
Selle andmeil suudavad Ukrainale lähikuudel tarnitavad 155-millimeetrise kaliibriga ning 48 tonni kaaluvad liikurhaubitsad Krab tulistada kuni kuus lasku minutis ja tabada sihtmärke kuni 40 kilomeetri kaugusel.
Kuna Poolal võib tekkida raskusi nendele laskemoona valmistamisega, loodetakse mürske saada USA-lt.

Ukraina kinnitusel lüüakse Vene vägede rünnakuid tagasi
Vene relvajõud on küll hõivanud Luhanski oblasti Severodonetski linna idapoolse osa, kuid nende mujal riigi piirkondades tehtud pealetungid ei ole edu toonud, teatas Ukraina kolmapäeva õhtul.
Ukraina relvajõudude peastaabi kinnitusel on Severodonetski lääneosa endiselt Ukraina vägede käes. Sotsiaalmeedias levitatud videotes on näha Vene vägesid linna põhjaosas.
Kolmapäeva lõuna ajal ütles Luhanski oblasti sõjaväeline juht Serhi Haidai, et Ukraina üksused on Severodonetskis mõnelt positsioonilt taganenud paremini kaitstavatele, kuid on jäänud linna.
Vene väed tulistasid suurtükkidest Slovjanski linnast põhjas asuvaid Ridne ja Svjatohirski asulaid ning püüdsid ka neid vallutada, kuid löödi tagasi, teatas Ukraina.
USA tunnistas küberrünnakute korraldamist Ukraina toetuseks
USA küberväejuhatuse komandör, kindral Paul Nakasone tunnistas kolmapäeval, et Ameerika Ühendriikide relvajõudude küberüksused on korraldanud mitmeid aktsioone Venemaa agressiooni tõrjuva Ukraina toetuseks.
"Me oleme teinud hulga operatsioone kogu spektri ulatuses: kaitsvaid, ründavaid ja infooperatsioone," ütles Nakasone telekanalile Sky News antud usutluses.
Neljatärnikindral Nakasone, kes juhib ka elektroonilise luurega tegelevat USA riiklikku julgeolekuagentuuri (NSA), ei täpsustanud operatsioonide sisu, kuid kinnitas, et need on tehtud täieliku tsiviilkontrolli all ning kooskõlas kaitseministeeriumi poliitikaga.
"Minu töö on pakkuda kaitseministrile ja presidendile välja võimalusi ja nii me tegutsemegi," ütles Nakasone, kes viibis intervjuu ajal Tallinnas.
Valge Maja pressiesindaja Karine Jean-Pierre ütles kolmapäeval Nakasone sõnu kommenteerides, et ükski küberrünnak Venemaale ei ole vastuolus USA poliitikaga hoiduda otsesest sõjalisest vastasseisust Moskvaga selle alustatud sõja tõttu Ukrainas.
Pele kutsus Putinit sõda lõpetama
Brasiilia jalgpallilegend Pele tegi kolmapäeval avaliku pöördumise, milles kutsus Venemaa presidenti Vladimir Putinit lõpetama agressioon Ukrainas.
"Ma tahan kasutada tänase mängu pakutavat võimalust, et teha üleskutse: lõpetage see invasioon. Pole ühtegi argumenti selle vägivalla õigustuseks," ütles Pele enne Ukraina ja Šotimaa koondiste mängu sotsiaalmeedias tehtud postituses. "See konflikt on kuri, õigustamatu ega too midagi muud kui valu, hirmu, terrorit ja ahastust," lisas Pele.
Maailma kõigi aegade kuulsaim jalgpallur ning Putin kohtusid viimati 2017. aastal Moskvas konföderatsiooni karikavõistlustel, mis peeti enne Venemaal toimunud jalgpalli maailmameistrivõistlusi. Putin nimetas Pelet (81), kes on kolmekordne maailmameister (1958, 1962, 1970) ja valitud 20. sajandi parimaks jalgpalluriks, oma lemmikmängijaks.
"Kui me viimati kohtusime ja üksteisele naeratasime ning pikalt kätt surusime, ei arvanud ma, et võime kunagi olla nii eri meelt nagu praegu," kirjutas Pele, kes 1990ndatel oli ka Brasiilia spordiminister.
Ukraina võitis kolmapäeval peetud mängus Šotimaad 3:1, millega säilitas lootuse jõuda talvel Kataris peetavale MM-ile.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski tänas meeskonda "kahe tunni õnne eest, millega me pole enam harjunud".
Toimetaja: Mait Ots, Allan Aksiim, Marko Tooming
Allikas: CNN, Reuters, news.sky.com, kyivindependent.com, EurActiv.com