Eesti lipu päeva tähistatakse Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipu õnnistamise aastapäeval.

Esimene sinimustvalge lipp valmis 1884. aasta kevadel ning õnnistati ja pühitseti 4. juunil Otepää kiriklas. Tänavu möödub sinimustvalge lipu pühitsemisest 138 aastat.

Laupäeva hommikul pidas lipuheiskamisel kõne riigikogu esimees Jüri Ratas. Tseremoonial ütles õnnistussõnad Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma. Tervituskõnega esines ka Eesti Lipu Seltsi esimees Jüri Trei.

Lipu heiskamist assisteerisid Aseri kooli esindajad Kirill Nikonorov ja Uljana Lonskaja ning Eesti Meestelaulu Seltsi esindaja Margus Kägu, keda riigikogu ja Eesti Lipu Selts tänasid piduliku kandelipu kinkimisega.

Kuberneri aeda olid üles rivistatud vahipataljoni, Kaitseliidu, naiskodukaitse, noorkotkaste, kodutütarde, skautide, gaidide, koolide ning akadeemiliste ja isamaaliste ühenduste liputoimkonnad. Mängis sõjaväeorkester ning laulsid Eesti Naislaulu Seltsi ja Eesti Meestelaulu Seltsi koorid.

Lipupäeva tähistati ka Otepääl ja Tartus

Eesti lipu sünnipäeva tähistati ka Eesti lipu hällis Otepääl, kus lipp 138 aastat tagasi sisse õnnistati,. Toimusid pidulik rongkäik, sõnavõtud ja jumalateenistus. Teiste hulgas olid Eesti lipule tulnud austust avaldama ka Otepääl elavad Ukraina sõjapõgenikud.

Eesti lipu päev on Otepääl au ja uhkuse päev. Kohalik kirjakandja Liia on näiteks lipupäevale pühendatud rongkäigus osalenud juba 38 aastat ning teadis täpselt, kui oluline on see päev siinsetele elanikele.

"Ikka on, sest siin pühitseti ju lipp ja ikka väga tähtis. Kõigil on eriline tunne ja kõik omavahel pereringis peavad," ütles Tamm.

Eesti lipp pühitseti sisse 1884. aastal majas, kus siis oli pastoraadi hoone.

"Täpselt on see ju igalt pool dokumenteeritud, kes ütles mida ja kuidas ütles, aga ma kujutan ette, missugune ülev ja võimas tunne see võis olla. Juba see, kui esimest korda rulliti lahti Eesti lipp, ja see sai esimest korda lehvida meie enda Eestimaa tuules," ütles EELK Otepää Maarja koguduse vaimulik Marko Tiirmaa.

Tänavuses lipurongkäigus olid Eesti lipule austust avaldamas ka Otepääl asuvas Karupesa hotellis elavad Ukraina sõjapõgenikud.

Tartus Eesti rahva muuseumis lauldi laulu "Eesti lipp", mille kirjutamisest möödub tänavu 100 aastat. Samuti oli lipupäeva puhul võimalus vaadata esimest Eesti lippu ning võtta osa töötubadest. Helilooja ja koorijuht Enn Võrk kirjutas Martin Lipu loodud tekstile viisi 1922. aastal ning tänaseks on saanud "Eesti lipust" Eesti hümnile sarnase tähendusega laul.

"Lipupäevaks valmistudes vestlesin ka näiteks Hirvo Survaga ja me jõudsime üksmeelele, et mingis mõttes võib ka arvata, et Eesti lipu laul on kõige tähtsam just nendele inimestele, kes siin laulva revolutsiooni ajal ja 1990-ndate alguses Eesti riiki lõid ja üles ehitasid, just sõnade pärast. Need on patriootlikud, need on isamaalised ja väga kenasti selgitavad ka selle kolme lipu värvi tähendust. Väga lihtne on aru saada nendest kolmest värvist. Pluss, see viis on lihtne, meeldejääv, kaasahaarav. Seda on lihtne kõigil koos laulda, ja kuidas sa ühe laulu juubelit paremini tähistad kui ühislaulmisega, ja kus siis veel, kui ERM-is, kus on ka hoiul 138 aastat tagasi õnnistatud Eesti lipp," rääkis Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA teabejuht Sten Weidebaum.

Haapsalu linn kinkis muusikakoolile majalipu

Haapsalus on traditsioon, et Eesti lipu päeval kingib linn ühele kohalikule asutusele õnnistatud majalipu. Tänavu sai selle Cyrillus Kreegi nimeline Haapsalu muusikakool.

Varahommikul linna lipuväljakul peetud tseremoonia käigus löödi lipuvardasse naelad, lipp õnnistati ja anti siis muusikakoolile üle. Kooli direktor Jaak Vasar rääkis, et tema esimene mälestus sinimustvalgest pärineb ajast, mil ta lapsena koos vanematega Ahtmes tuttavatel külas käis.

"Me poistega, siis kui vanemad pidasid pidu vanade traditsioonide järgi, leidsime ühelt pööningult sinimustvalge lipu ja jooksime sellega mööda küla ringi. Pärast oli niimoodi, et pidulised ajasid meid taga, sellepärast et see tundus sellel ajal täielikku hullusena. See pidi olema ma pakun kuskil aastal 1971, 1972, siis kui ma olin selline viie-, kuueaastane poiss. Siis me ei saanud absoluutselt aru, et miks me ei tohtinud selle sinimustvalge lipuga seal külavahel ringi joosta," rääkis Haapsalu muusikakooli direktor Jaak Vasar.