Merkel andis oma esimese suurema intervjuu pärast ametist lahkumist ning vestlus läks üsna kohe Ukraina sõjale ja sellele, kas Saksamaa väidetav leebus Kremli suhtes võis Putinit julgustada Ukrainat ründama. Merkel ütles, et ei kahetse, kuidas ta kohtles oma ametisoleku ajal Vladimir Putinit.

"Tunneksin end väga halvasti, kui oleksin öelnud, et selle mehega (Putin – toim) ei ole mõtet rääkida," ütles Merkel. "On väga traagiline, et see ei töötanud, aga ma ei süüdista ennast selles, et proovisin."

Teisipäeval Berliner Ensemble'i teatrilaval ajakirjanik Alexander Osangi küsimustele vastates oli Merkel endale mitteomaselt otsekohene. Intervjuud kandis üle ka telekanal ARD ja tegu oli ekskantsleri esimese avaliku esinemisega pärast ametist lahkumist pool aastat tagasi.

Kui Osang küsis, kas Merkel kahetseb, et oli vastu USA väljapakutud plaanile võtta kiirelt Ukraina ja Gruusia 2008. aastal NATO liikmeks, vastas ta, et Ukraina ei olnud toona selline riik, nagu teda praegu teame.

"Ukraina oli lõhestunud ... isegi reforme pooldavad jõud Tõmošenko ja Juštšenko olid vastasseisus. Seega ei olnud see riik, mille demokraatia oleks olnud seesmiselt tugev," rääkis Merkel ja lisas, et toona valitsesid Ukrainat oligarhid.

Venemaa presidendi vaatest oleks liikmesuse plaani käikulaskmine tähendanud sõjakuulutamist, leidis Merkel ja ta ei tahtnud Putinit rohkem provotseerida. Ekskantsler väitis, et pidas silmas Ukraina huve, kui blokeeris riigi tee NATO-sse.

"NATO liikmeks ei saada üleöö. See on protsess ja ma teadsin, et selle protsessi käigus oleks Putin teinud Ukrainale midagi, mis poleks neile hea olnud," meenutas Merkel.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski on Saksamaa toonast käiku nimetanud valearvestuseks. Merkel aga tunnustas Zelenskit sõjaaja juhtimise eest ja märkis, et Zelenski esindab uut Ukrainat.

Minski kokkulepped aitasid Ukrainal aega võita

Merkel kaitses ka 2014. ja 2015. aasta Minski kokkuleppeid, mida on hiljem kritiseeritud järeleandmiste pealesurumise eest ajal, kui riik oli juba sisuliselt sõjas. Merkel aga ütles, et kokkulepetega sai Ukraina aega juurde, olukord rahunes ja riik sai areneda selliseks, nagu ta on praegu.

Merkel rääkis ka, et hakkas sõja võimalust tõsiselt võtma G20 tippkohtumisel 2021. aasta oktoobris Roomas, kus ringlesid jutud võimaliku sissetungi kohta. "Me rääkisime sellest palju ja ma sain aru, et Putin on Minski protsessiga lõpetanud."

Merkel mõistis hukka sissetungi Ukrainasse, kuid pildus selles küsimuses kriitikanooli ka lääne suunal.

"Juhtunu on Venemaa tehtud tohutu viga. Olgu selge, et ma ei jaga Putini arvamust. Kuid me ei suutnud luua julgeolekuarhitektuuri, mis oleks sõda ennetanud. Peame ka sellele mõtlema," rääkis ekskantsler.

Ta lükkas tagasi kriitika, nagu Saksamaa oleks tema juhtimisel lootnud, et agressivset Venemaad on võimalik demokratiseerida läbi kaubandussuhete läänega.

"Ma ei uskunud, et Putinit saaks kaubanduse kaudu muuta," ütles Merkel ja lisas, et kui poliitiline koostöö oli võimatu, tundus mõistlik hoida vähemalt mingitki majanduslikku sidet Moskvaga.

Merkel märkis, et Euroopa ja Venemaa on naabrid, kes ei saa teineteist ignoreerida, vaid peavad leidma viisi koos eksisteerida, hoolimata erimeelsustest.