Konkurentsiolukord on ebakindel, sest reisijad soovivad odavaid lende, mida pakub alati mõni subsideeritud lennufirma.

Finnairi lennukite täituvus on alates suusapuhkuste hooajast oluliselt tõusnud, eriti Euroopa, Põhja-Ameerika ja Lõuna-Aasia liinidel. Kohati on see ületanud isegi pandeemiaeelse taseme. Kaubaliiklus on taastunud ja hinnad tõusnud.

Järgmise kvartali kahjum peaks eeldatavasti vähenema. See on aga samas suurusjärgus 2021. aasta viimase kvartaliga, mil kahjum oli 65 miljonit eurot.

Soome riik maksumaksja raha ettevõttesse investeerida ei plaani.

Finnairi peamine probleem on see, et ettevõtte pikaaegne strateegia lagunes Ukrianas peetava sõja tõttu kehtestatud Venemaa ülelennukeelu tõttu.

Finnair on juba aastaid lootnud sellele, et Helsingi on Põhja-Aasia lendude mõttes suurepärases kohas. Helsingist on Euroopas lühim vahemaa Hiina, Jaapani ja Korea peamiste linnadeni. Jaapan on olnud Soome järel Finnairi suurim turg.

Nüüd peab Finnair sanktsioonide tõttu ümber Venemaa sõitma ehk lendama isegi kauem kui paljud lõunapoolsetest Euroopa riikidest väljuvad lennukid.

Aasta esimese vahearuande järgi pikenesid Finnairi Aasia lennuliinid näiteks Jaapanis ja Koreas seetõttu 40 protsendi võrra. See tähendab oluliselt rohkem kütuse-, personali- ja navigatsioonikulusid.

Ettevõtte võrreldav ärikahjum esimesel poolaastal oli 133 miljonit eurot, millest kuni 51 miljonit eurot oli seletatav oluliselt kõrgema kütusekuluga.

Kütused moodustavad nüüd 55 protsenti Finnairi kuludest, detsembris oli see veidi alla 30 protsendi.

Finnairil - nagu paljudel teistel Euroopa lennufirmadel - on tulevikus üsna raske konkureerida näiteks Hiina lennufirmadega, kuna nood saavad endiselt lennata üle Venemaa.

Probleem puudutab ka hiiglaslikku Helsingi-Vantaa lennujaama, mille kogu idee on olla ühenduslüli lääne ja ida vahel. Vladimir Putini sõda katkestas selle sideme.

Finnairi lennukid on soetatud spetsiaalselt Põhja-Aasiasse lendamiseks. Nüüd peab firma olulise osa hiljuti soetatud suurtest masinatest välja rentima.

Soome riik ehk maksumaksjad on koroonaperioodil ettevõttesse süstinud ligikaudu 700 miljonit eurot aktsiakapitalina. Otsekapital on 280 miljonit eurot ja olemas on ka hübriidlaen, mida saab konverteerida omakapitaliks.

Riigile kuulub ligi 56 protsenti Finnairist.

Ka Finnairi müümine või ühendamine mõne teise ettevõttega on keeruline seni, kuni pole infot, kuidas ta uues olukorras hakkama saab. Ajalehel Helsingin Sanomat puuduvad andmed, et müügiläbirääkimised käiks.

Ettevõte on oma lennustrateegiat juba osaliselt uuendanud. Investeerima on hakatud nii läänesuunalistele liinidele Euroopas kui ka Põhja-Ameerikas ning kaguliinidele, kus suletud õhuruumi mõjud on selgelt leebemad.

Finnair on suurendanud lende USA-sse ja Indiasse.

Ettevõttel käimas ka uus 60 miljoni euro suurune programm, mille eesmärk on püsiv kulude kokkuhoid.

Suvehooajaks rendib Finnair lennukeid ja meeskondi ka teistele lennufirmadele.

Ettevõtte päästetööd on seega juba alanud.