Eesti Pank tõstis inflatsiooniprognoosi 15,1 protsendini

Eesti Pank avaldas teisipäeval uuendatud majandusprognoosi, milles prognoosib tänavu hinnatõusu kiirenemist 15,1 protsendini ja käesoleva aasta majanduskasvuks 1,5 protsenti.
Keskpanga prognoosi kohaselt hakkab sõja mõju majandusele avalduma teisel poolaastal. Panga teatel ootas ka uue kriisita Eesti majandust ees kasvu aeglustumine. Kui kevadel prognoosis Eesti Pank majanduslanguseks püsivhindades 0,40 protsenti, siis nüüd korrigeeris seda 1,5-protsendiliseks kasvuks.
Tuleval aastal ootab keskpank hinnatõusu aeglustumist 4,3 protsendini.
Sõda avaldab peamiselt mõju eksporditurgude kadumise, tarnekanalite katkemise ja toorme hinnatõusu läbi. Kui Venemaale kehtestatud sanktsioonidest kiirendatud hinnatõus on juba kohale jõudnud, siis laiem mõju majandusele hakkab avalduma aasta teises pooles.
Märtsi lõpus avaldatud prognoosis ootas keskpank tänavuseks töötuse määraks 6,7 protsenti, nüüd korrigeeris Eesti Pank seda 5,6 protsendile.
Samuti ootab keskpank palgakasvuks varem prognoositud 7,9 protsendi asemel 10,7 protsenti.
Järgmisel aastal on oodata hinnakasvu aeglustumist
Hinnatase jääb ka järgmisel aastal kõrgeks, kuigi hinnakasv aeglustub. Eesti hinnakasv on viimastel kuude peamiselt energia kallinemise tõttu olnud euroala hoogsaim ja energiakulu kasv kandub ka teiste toodete ja teenuste hindadesse.
"Kuna gaasi, elektri ja nafta tulevikutehingud ei näita püsivate geopoliitiliste pingete tõttu lähiajal odavnemist, siis jääb tarbijakorvi hinnatase pikemaks ajaks kõrgemaks kui varem prognoositi," teatas Eesti Pank.
Siseriiklikult toetab hinnakasvu sissetulekute ja nõudluse kasv, millele on hoogu andnud pensioniraha vabanemine ja riigi kulutuste suurenemine.
Viimasel kahel aastal on eelarvepuudujäägi kaudu ja Euroopa Liidu vahenditest majandusse täiendavalt lisandunud raha maht umbes 7 protsenti SKP-st.
Hinnatõusu peaks ohjeldama raha poliitika karmistamine. Euroopa Keskpank teatas juulist baasintressimäärade tõstmisest. Intressitõus kergitab aga ka laenude hinda koduomanikele ja ettevõtetele, kuid keskpanga teatel jõuab selle mõju hinnakasvuni aegamisi.
"Kuna kiire hinnakasv Eestis on paljuski tingitud riigisisestest põhjustest, oleks riigil vaja inflatsiooni ohjeldamiseks laenuraha arvelt kulutamist piirata," teatas Eesti Pank.
Keskpanga hinnangul mõjuvad hädas inimeste toetamiseks paremini täpselt sihitud meetmed. "Laialdased ja ühtlased toetused või maksulangetused põhjustaksid seevastu aga praeguses majandusolukorras täiendava hinnakasvu, kui neil puuduvad eelarves katteallikad."
Eesti Panga teatel suurendaks kaua kestev maksulangetus või ühtlased toetused riigi niigi sügavat eelarvepuudujääki ning kuna energia jääb kalliks pikemaks ajaks, tuleks pikemad üldised toetused maksumaksjatel siiski tulevikus korvata.
Toimetaja: Barbara Oja