Tõnu Mertsina: kiire hinnakasvu löök pole kõikidele ühesugune

Tõnu Mertsina
Tõnu Mertsina Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kiire hinnakasv mõjutab kõiki, kuid see löök ei ole kõikidele ühesugune. Millest see sõltub, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Maikuus 20-protsendine ja selle aasta esimese viie kuu ligi 16-protsendine hinnakasv on kahtlemata numbrid, mis panevad muretsema kõiki, olgu need inimesed tarbijad, investeerijad või hoiustajad. Samuti ettevõtted, kes peavad oma toodetud kaupu ja teenuseid kasumlikult müüma. Ja kindlasti ka valitsus, kes peab otsustama, kas või kuidas kiire inflatsiooni vastu majandust ja oma valijaid kaitsta ning kelle kulud juba niigi viletsas seisus oleva riigi rahanduse juures tõusevad.

Kiiret hinnakasvu peetakse halvaks, kuna see vähendab ostujõudu, sääste ja muudab inimestel oma rahaasjade planeerimise väga keeruliseks. Kuna teema on aktuaalne, siis räägitakse ja kirjutatakse inflatsioonist nüüd väga palju. Meedias on sõnu "inflatsioon" ja "hinnakasv" sisaldavate uudiste ja artiklite arv sel aastal tõusnud eelmise aastaga võrreldes üle viie korra.

Inflatsiooni tajumine on väga erinev. Praegune kiire hinnakasv lööb paljusid inimesi valusalt, ent kui vaadata ajas laiemat pilti, siis näitas juba ligi 30 aastat tagasi USA majandusteadlane Robert Shiller oma uuringuga, et inimesed tajuvad hinnakasvu oluliselt kiiremana, kui see tegelikult on.

Ka Eestis on tavaliselt inimeste inflatsiooniootused olnud kõrgemad kui tegelik hinnakasv. Viimastel kuudel on hinnakasv liikunud aga ootustest tublisti kõrgemale. Huvitav on ka see, et kuigi Eesti inimesed arvavad, et eesoleva aasta jooksul nende finantsseis halveneb oluliselt, siis nende kindlustunne kestvuskaupade ja eluaseme ostmiseks lähiajal nõrgenenud ei ole.

Statistikaameti avaldatud tarbijahindade kasvu number võib olla mõnevõrra petlik, kuna see ei sisalda kõiki kulusid. Teatavasti ei sisalda see näiteks eluaseme hindade tõusu. Samas on Tallinnas juba niigi kõrgele tõusnud eluasemehinnad kasvanud selle aasta esimese viie kuuga 22 ja ülejäänud Eestis 21 protsenti. Kel soov endale uus kodu osta, peaksid lisaks kiirele tarbijahindade tõusule arvestama ka sellega. Tarbijahinna indeks ei näita ka intressikulude muutust. Samas on teada, et intressimäärad on tõusmas.

Inflatsiooni mõju sõltub sissetulekust ja kulude suurusest

Inflatsiooni mõju ja tajumine sõltub paljuski sissetulekust, kulude suurusest ja nende struktuurist. Teatavasti on sel aastal kõige enam kasvanud eluaseme, transpordi ja toiduainete hinnad. Madalama sissetuleku ja kulude suuruse juures on eluaseme ja toidu, ehk sundkulude, osakaal tarbimiskorvis suurem, kui kõrgema sissetuleku juures.

Kui jagada inimesed kulude suuruse järgi kümnesse rühma, siis kõige madalama kuludetsiili juures ehk kõige väiksemate kuludega rühmas on eluasemele ja toidule minevate kulude osakaal 59 protsenti, kuid suurima kuludetsiili juures on see vaid 26 protsenti. Kui nendele kulutustele lisada veel autokütus, siis on need osakaalud vastavalt 61 ja 30 protsenti. Seega saavad madalama sissetulekuga inimesed toidu- ja energiahindade tõusust tugevama löögi.

Pikaaegne varasem ostujõu tõus on inflatsiooni kannustanud

Vaatamata kiirele hinnakasvule ja juba mitu kuud kestnud ostujõu langusele on tarbimismahu kasv tugev. Aprillis suurenes jaekaubandusettevõtete müügimaht ehk hinnakasvuga kohandatud  jaemüük aastases võrdluses 12 protsenti. Selle aasta esimese nelja kuuga on see kerkinud 11 protsenti. Aasta esimese viie kuuga on Swedbanki eraisikute kaardimaksete käive suurenenud aastases võrdluses 28 protsenti ning inflatsiooni arvestades 11 protsenti.

Ühest küljest on tugeva tarbimise põhjuseks suured hoiused, mis ei ole küll ühtlaselt jaotunud, aga ka pandeemiast taastumine. Esimeses kvartalis suurenes enim just nende kaupade ja teenuste tarbimine, mis pandeemia ajal kõige enam kannatasid.

Kuigi Eesti inimeste ostujõud on juba eelmise aasta sügisest languses, on pikemas tagasivaates pilt hoopis parem. Viimase kümne aastaga on palgad kasvanud hindadest oluliselt kiiremini. Keskmine palk on praegu ligi 85 protsenti kõrgem kui kümme aastat tagasi, samas kui hinnad on kasvanud ligi 38 protsenti.

Enne praegust langust vähenes viimati reaalpalk 2011. aasta kevadel. See on võimaldanud inimestel sääste koguda, mis peidavad endas nõndanimetatud ootel olevat nõudlust. Lisaks pakkumispoolsetele häiretele on varasem pikaaegne ostujõu tugev kasv olnud üheks eelduseks kiirele inflatsioonile. Paljud ettevõtted saavad praegu oma kõrgele tõusnud tootmishinnad tugeva nõudluse tõttu edasi suunata lõpptarbijatele.

Kiire ja püsiv hinnakasv rikub neid signaale, mida hinnad ning nende muutus näitavad

Tarbimise kasvu võib toetada ka inimeste arvamus, et selline kiire inflatsioon on mööduv, tugev palgakasv püsib ja nende ostujõud ei jää pikaks ajaks langusesse. Samas ootavad kütteperioodil ees suuremad energiakulud, mis hakkavad nõudlust rohkem piirama. Eelmise aasta keskpaigast on hinnatase järsult üles hüpanud ja isegi siis, kui kuises võrdluses millalgi hinnakasv pidurdub, siis aastases võrdluses näeme veel mõnda aega kiire inflatsioon numbreid. See võib tegeliku hinnakasvu suhtes siis petliku pildi tekitada.

Mida kauem kiire hinnakasv püsib, seda laiapõhjalisemaks see muutub ja seda rohkem see hinnaootustesse kinnistub. Kiire ja püsiv hinnakasv rikub neid signaale, mida kaupade ja teenuste hinnad ning nende muutus näitavad.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: