Sel aastal olid Saaremaa gümnaasiumi õpilased distantsõppel vaid kaks päeva. Haigestumiste laine ajal rakendas gümnaasium paari nädala jagu hübriidõpet, kus õpilased osalesid tunnis nii veebist kui ka klassiruumist. See on Visaki sõnul lahendus, mida nad vajadusel veel rakendavad.

"Keele ja matemaatika õpe distantsilt sobib väga vähestele, õpetaja reaalset kohalolekut on enamustel see-eest vaja, et tugi oleks mitmekülgne," rääkis Visak ERR-ile.

"Hübriidõpe oma olemuselt väga ei sobi õppevormiks," ütles Hugo Treffneri gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer. "Õpetaja õpetab osa, kes on klassis, siis osa, kes on kodus. Keda ta siis õpetab?".

On õpilasi, kellele veebi- või hübriidõpe sobivad, kuid on ka neid, kellele see ei sobi – sõltub selle kestvusest ja õpetatavatest ainetest.

"Pikaaegne distantsõpe võib õpilastel tekitada õpilünki ning probleeme nii vaimse kui füüsilise tervisega," ütles haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) asekantsler Liina Põld.

"Mitmed uuringud on leidnud, et õpitulemused on paremad ja laste vaimne tervis parem eelkõige kontaktõppes," lisas ta.

Distantsõppest tingitud võimalike õpilünkade leevendamiseks tellis HTM ülikoolidelt eksamiks ettevalmistavad veebikursused

Riigieksamite tulemused

2021. aasta septembris õppetööd alustanud Saaremaa gümnaasiumi õpilaste eksamitulemused olid kõigis ainetes üle Eesti keskmise ning kümme Saaremaa gümnaasiumi õpilast olid juba enne eksameid endale olümpiaaditulemustega Tartu Ülikoolis koha kindlustanud.

"On ka neid, kellel kindlasti olid ootused kõrgemad ja olen võrdlemisi veendunud, et ülikooli enda katsetel läheb neil hästi," rääkis Visak, "Võime esimese sooritusega rahule jääda, aga kindlasti saab tulevikus paremini. Suures pildis pole nurisemiseks põhjust."

Eesti keskmine laia matemaatika riigieksami hinne tõusis Eestis mullusega võrreldes 5,7 punkti võrra. Tulemus tõusis ka Hugo Treffneri gümnaasiumis.

"See on selle töö hind, mida on õpilased, õpetajad ja kodud viimasel kolmel aastal teinud on. Selle töö hulk on märkimisväärselt suurem kui varasematel aastatel," ütles Ott Ojaveer.

Kitsa matemaatika eksami keskmine hinne langes eelmise aastaga võrreldes 11 punkti võrra. Selles võis HTM-i hinnangul rolli mängida eksami tagasi kohustuslikuks muutumine.

Inglise keele riigieksami keskmine hinne langes veidi, 2,9 punkti võrra, kuid tuleb arvestada, et väga hea keeleoskusega õpilased sooritavad rahvusvahelise Cambridge'i eksami ning neil ei ole tarvis riigieksamit sooritada.

"Üle 80 protsendi eksamitegijatest said Cambridge eksamil nõutust kõrgema ehk C1–C2-keeleoskuse taseme. Rahvusvahelist eksamit teeb aasta aastalt järjest enam õppijaid," rääkis HTM-i nõunik Mari Annus. "On ootuspärane, et riigieksami keskmine tulemus jääb madalamaks, kui tugevamad sooritajad valivad rahvusvahelise eksami ja nende tulemused ei kajastu keskmises."

Vene koolide olukord

Eesti keele teise keelena eksami keskmine hinne langes mullusega võrreldes 7,6 punkti võrra.

"Vene gümnaasiumite eksamitulemustes kajastub varasem keeleõpe lasteaias ja põhikoolis, seega on eriti oluline, et keeleõpe hakkaks juba lasteaiast," ütles Liina Põld. Seda plaanivad nad kehtestada uue alushariduse seadusega.

Samuti kahekordistas riik käesoleval aastal koolitusi, mis toetavad õpetajaid mitmekeelsete õpilastega töötamisel.

30 miljoni euro suuruse mahuga Euroopa Sotsiaalfondi vahendid, millega on plaanis valdkonda jõustada, avanevad tuleval aastal. Need lähevad formaalhariduse toetamiseks. Ca 16 miljonit eurot läheb täiskasvanute keeleõppesse, et parandada Eesti haridustöötajate keeleoskust.

Alates 2022. märtsist hakkab HTM koole tähelepanelikumalt kontrollima – tunde vaatlema ning õpetajaid nõustama.

Samuti toetab riik neid eestikeelse õppega koole ja lasteaedu, kus on üle 10 protsendi võõrkeelseid lapsi.