Peale pikas järjekorras seismist sai 1500 nõukogude rubla vastu vahetada 150 Eesti Vabariigi krooni. Praeguses vääringus teeb see umbes üheksa ja pool eurot. Hinnad olid toona muidugi teised.

ERR-i arhiivi andmetel maksis Kirde leib leivapoes ilma 18 protsendise käibemaksuta näiteks 50 senti ja Madise leib 90 senti. Tuuliku leiva eest tuli aga välja käia lausa üks kroon ja 30 senti.

Toonane Eesti Panga president Siim Kallas mäletab rahareformi ajast eelkõige magamata öid. Kallas tunnistas, et kuna Rahvusvaheline Valuutafond Eesti reformiideed esialgu ei toetanud, oli ikka pisut kõhe ka.

"Oli. Aga mitte väga. Kui lähed sellise suure sammu peale, siis sul peab olema usk, et see asi õnnestub. Aga nii me otsustasime. See paber peaks mul kuskil alles olema - IMF-i soovitus mitte teha. Aga noh, lõpuks nad olid nõus ja tulid appi ka," rääkis Kallas.

Rahareformikomitee liige Ardo Hansson sai aga esimest korda elus ihukaitsjad. "Istusin siis Eesti Pangas tollal. Hommikul tulid kaks tursket suurt kasvu meest mu juurde ja ütlesid, et me vastutame teie turvalisuse eest järgmised 72 tundi. Ma ei olnud varem sellist ihukaitsjat omanud. See oli uus kogemus, mis näitas, et võeti seda asja väga tõsiselt," meenutas Hansson.

Traditsiooniliselt tuleb ka küsida, mida inimesed esimeste kroonide eest ostsid.

"Minu abikaasa ostis roose ühele sõbrale, kelle sünnipäev oli samal päeval. See oli meie perekondlik esimene ost. Aga mis mina ise ostsin, ma arvan, et see oli ikka mingi pudel šampanjat," rääkis Kallas.

Ardo Hansson meenutas, et ostis viie krooni eest sinise bareti. "Miks ma seda ostsin, kuna ma ei ole seda pärast kunagi kandnud, aga ilmselt torkas silma ja ostsin ära," sõnas Hansson.

Kiire arvutus näitab, et Ardo Hanssoni sinine barett maksaks praeguses vääringus 32 eurosenti.